Liikumisharrastuse treener
Liikumisharrastuse abitreeneri EKR 3 järgmine koolitus toimub aprillis 2025 kahes osas:
- 4.-5. aprill Tallinn (Sparta spordiklubi, Pärnu mnt. 139c ja Tallinna Ülikool, Narva mnt 25)
- 11.-12. aprill Tartu (Tartu Ülikool, Ujula 4)
Tegemist on ühe koolitusega, st et kutse taotleja peab osalema nii Tallinna kui Tartu koolituspäevadel. Koolituse maht on kokku 30 akadeemilist tundi.
DETAILNE AJAKAVA
Osalustasu on 150€. Koolitusele pääseb maksimaalselt 30 osalejat.
NB! KOOLITUSE KOHAD TÄIS! Registreerimisankeedis on võimalik lisada end ootelisti, kui keegi peaks loobuma.
Liikumisharrastuse treeneri koolitusele on oodatud enesetäiendamisest huvitatud harrastajad ja liikumisentusiastid, treeningute juhendajad, liikumisõpetajad ja muu eriala treenerid. Treenerikutse saamiseks tuleb lisaks erialakoolitusele läbida spordi üldainete ja esmaabi koolitus (vaata lähemalt https://www.sport.ee/et/treenerid#ankur2. Inimene, kes soovib omandada liikumisharrastuse treenerikutset võib alustada omale sobivast koolitusest, st ainete omandamise järjekord ei ole tähtis. Eksamile saab kutse taotleja tulla siis, kui kõik kolm koolitust on läbitud (eriala, spordi üldained ja esmaabi).
Liikumisharrastuse treenerikutse eksam on toimub 30. mai 2025. Taotluste (sh taastaotluste) vastuvõtt toimub minu.treenerikutse.ee keskkonnas kuni 5. mai 2025.
Tutvu lisaks kutse andmise korraga ja treenerikutse taotlemisega seotud kuludega allpool.
NB! Koolituse kohad täis! Täites registreerimisankeedi, lisatakse Teid ootelisti ja võetakse personaalselt ühendust, kui keegi peaks loobuma.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga ajakohastas 2024. aastal liikumisharrastuse treeneri õppekava ning taaskäivitas treenerite väljaõppe. Üldiste füüsilise aktiivsusega seotud kompetentside arendamisele suunatud treenerite ettevalmistamine on üks süsteemseid lahendusi vähese kehalise aktiivsuse probleemile.
Liikumisharrastuse treeneri õppekava koostamisel on võetud aluseks kehalise kirjaoskuse kontseptsioon, mis käsitleb inimese suhet liikumisse ja kehalisse aktiivsusesse. Kehalist kirjaoskust on sarnaselt lugemise ja kirjutamisega võimalik omandada õppides ja harjutades. Kehalise kirjaoskuse omandamisel mängib suurt rolli, kuidas me kehalise aktiivsuse ajal liigutusi teeme, mida mõtleme ja tunneme ning kuidas suhestume. Nende elementide kaudu saame tekitada positiivse sideme liikumisega, mis suurendab tõenäosust olla ja jääda aktiivseks.
Inimene, kellel on lapsepõlvest negatiivne suhe liikumisega on tõenäoliselt ka täiskasvanuna väheliikuvam. Liikumisharrastajate arvu kasvu saavutamiseks peaksime mõistma, millisest kehalise kirjaoskuse komponendist on väheaktiivsetel inimestel puudu ja milles nad vajavad järeleaitamist. Just liikumisharrastuse treener peaks olema see tugi, kes saaks inimesi nende kehalise kirjaoskuse arendamisel toetada ja seeläbi parandada nende füüsilist ja vaimset võimekust. Seepärast on ka liikumisharrastuse treeneri õppekava suunatud inimeste füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kompetentside toetamisele ja arendamisele selliselt, et see soodustaks inimese kehaliselt aktiivset eluviisi ning motiveeriks teda regulaarselt tegelema liikumisharrastusega.
Liikumisharrastuse treenerit eristab tavapärasest eriala treenerist üks oluline komponent – liikumisharrastuse treeningus ei panda rõhku sportliku saavutusvõime tõstmisele ja/või inimese maksimaalse võimekuse saavutamisele (hüpata võimalikult kaugele või joosta võimalikult kiiresti), vaid eesmärk on toetada ja parandada inimese füüsilist vormi meeldiva liikumistegevuse kaudu. Liikumisharrastuse treening sisaldab erinevaid enimlevinud liikumisviise, et arendada kehalist ja vaimset tervist mitmekülgselt ning aidata inimese jaoks välja selgitada tema jaoks kõige meeldivam liikumisviis. Selle tulemusena peaks tekkima regulaarne liikumisharjumus.
Liikumisharrastuse treener ei ole pelgalt treeningu juhendaja, vaid ka motivaator, nõustaja ja toetav treeningkaaslane. Liikumisharrastuse treener on kogukonna treener, kes aitab parandada oma kogukonna inimeste elukvaliteeti, aitab tõsta sotsiaalset kaasatust ja luua tervema elukeskkonna. Tulevikus peaks liikumisharrastuse treenerist saama toetav tugi meie tervishoiusüsteemile, et aidata ka nendel, kes terviseseisundist või muudest probleemidest tulenevalt pole piisavalt kehaliselt aktiivsed, leida tee regulaarse liikumisharrastuse juurde.
Liikumisharrastuse treeneri koolitusele on oodatud enesetäiendamisest huvitatud harrastajad ja liikumisentusiastid, treeningute juhendajad, liikumisõpetajad ja muu eriala treenerid.
Treeneri kutseandjaks on Eesti Olümpiakomitee. Liikumisharrastuse treeneri koolituste läbiviimise eest vastutab SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.
Liikumisharrastuse abitreeneri EKR 3 koolitustel käsitletakse järgmisi teemasid:
| Teema | ak.tund |
| Kognitiivne osa | |
| Inimese põhiliikumise funktsionaalne analüüs Põhiliigutustegevuste ja liigutusmustrite analüüsioskus lähtudes liigutuste järjestusest, erinevatest tasapindadest ning normliigutuse printsiipidest. Asendite ja liigutuste kirjeldamisel kasutatav eriala terminoloogia |
2 |
| Liikumisaparaadi areng läbi elukaare (lihastasakaal ja kehahoid) Liikumisaparaadi arengulised protsessid ja seosed kehalise aktiivsusega. Meetodid lihaste düsbalansi ning liigse lihaspinge vältimiseks. Liigutustegevuse mõjul arenenud kõrvalekalded normaalfüsioloogilisest liigutusmustrist ning nende korrigeerimise alused. |
2 |
| Tervise ja töövõime hindamine Organismi erinevate terviseseisundi võimekuse hindamise meetodid. Ealised iseärasused füüsilise tervise ja kehakompositsiooni hindamisel. |
2 |
| Kehaliste võimete arendamine Kehalised võimed ja nende arendamise põhimõtted. |
2 |
| Rahva- ja tervisesport ning liikumisharrastus Rahvaspordi põhialused ja nende käsitlemine praktikas. Rahva- ja tervisespordi kasutatavad mõisted. Kehalise aktiivsuse ning istuva eluviisi mõju tervisele (südame-veresoonkonna haigused, osteoporoos, ülekaal). Inimese kehalise aktiivsuse taseme määramise lihtsamate meetodite tutvustus. Inimese funktsionaalse võimekuse taseme meetodite ning energeetilise kulutuse määramise meetodite tutvustus. Põhiteadmised aeroobse ja jõufitnessi arendamisest rahva ja tervisespordi kontekstis. |
2 |
| Kehaline aktiivsus ja toitumine: põhimõisted ja energiatasakaal Toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise seosed. Toitumisalased põhimõisted ja erinevate toitainete funktsioonid inimorganismis. Tasakaalustatud toidumenüü koostamine. Toitumine, kehaline aktiivsus ja tervis Inimese toitumisvajadus ja nende sõltuvus koormustest lähtuvalt. Toidu, toitumise ja kehalise aktiivsuse teadliku kasutamise võimalused tervise säilitamise, tugevdamise ja taastamise eesmärgil. |
4 |
| Praktiliste oskuste osa | |
| Kehaliste võimete arendamine – funktsioonipõhine lihastreening (teooria + praktiline tegevus) Jõuharjutuste kategoriseerimine inimese keha liikumismustritest lähtuvalt ning harjutuste kohandamine sõltuvalt keskkonnast. Harjutusvara ja treeningplaani koostamine võttes arvesse ealised iseärasused ning kehalised võimed. |
2 |
| Lihtsamad liikumisviisid ja -võimalused – käimine ja kepikõnd (teooria + praktiline tegevus) Kepikõnd kui liikumisharrastus – kellele ja milleks? Ülevaade kepikõnni olemusest. Keppidega kõnni ja kepikõnni erisused. Kellele ja milleks kepikõnniga tegelemine. |
2 |
| Lihtsamad liikumisviisid ja -võimalused – jooksmine (teooria + praktiline tegevus) Jooksutehnika, jookustehnika harjutused ja jooksutreening |
2 |
| Grupitöö (juhtumipõhine treeningtunni läbiviimine) | 4 |
| Psühholoogiline ja sotsiaalne osa | |
| Psühholooglilised ja sotsiaalsed aspektid treeneritöös Liikumismotivatsiooniga seotud teooriaid ning nende praktilised rakendamise võimalused. Nii motivatsiooni kui ka üldise heaolu seisukohalt inimeste psühholoogiliste baasvajaduste kontseptsiooniga tutvumine ning praktilistest viisidest arusaamine nende vajaduste rahuldamisel tervisekäitumise valdkonnas. Liikumisharjumuste kujundamise kohta arusaama loomine harjumuste olemusest ja harjumuste süsteemide analüüsimine ning nende süsteemide muutmise võimaluste mõistmine. Tervisekäitumise sotsiaalsete aspektide käsitlemine ning nende rakendamise võimalused tervisekäitumise edendamise juures. |
6 |
Kutse andmise kord treeneritele: https://www.sport.ee/et/treenerid
Liikumisharrastuse treenerikutset antakse hetkel välja järgmistel tasemetel: tase 3 ehk abitreener ja tase 4 ehk nooremtreener.
LIIKUMISHARRASTUSE ABITREENERI (EKR 3) kutse taotlemise eelduseks on:
- vanus vähemalt 18 aastat,
- abitreeneri, tase 3 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 30 tundi,
- liikumisharrastuse treeneri koolitusprogrammi läbimine mahus 30 tundi,
- viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi),
- soovitavalt keskharidus ja spordiala harrastuse kogemus.
- NB! Alates 22.03.2024 on kohustus läbida Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h ulatuses, kellel on üldained läbitud varem kui kevad 2024, siis on koolitust võimalik läbida käesolevalt lingilt: Väärkohtlemise ennetamise e-kursus
Üldainete tasemekoolituste osas leiab infot: https://www.sport.ee/et/treenerid#ankur2
Kutse taotlemine: https://minu.treenerikutse.ee/
LIIKUMISHARRASTUSE NOOREMTREENERI (EKR 4) kutse taotlemise eelduseks on kaks võimalust:
Võimalus 1:
- keskharidus,
- abitreeneri, tase 3 kutse omamine
- lisaks abitreeneri tasemekoolitusele kogumahus 60 tundi nooremtreeneri, tase 4 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 50 tundi ja spetsialiseerumise erialal – spordialal (liikumisharrastus) vähemalt 50 tundi,
- viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi) ning
- vähemalt 1-aastane erialane töökogemus abitreeneri, tase 3 kutsetasemel.
- NB! Alates 22.03.2024 on kohustus läbida Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h ulatuses, kellel on üldained läbitud varem kui kevad 2024, siis on koolitust võimalik läbida käesolevalt lingilt: Väärkohtlemise ennetamise e-kursus
Võimalus 2:
- Kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus ning koolitus spetsialiseerumise erialal – spordialal (liikumisharrastus) viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses või vähemalt nooremtreeneri, tase 4 erialase tasemekoolituse läbimine, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamisel,
- viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi).
- NB! Alates 22.03.2024 on kohustus läbida Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h ulatuses, kellel on üldained läbitud varem kui kevad 2024, siis on koolitust võimalik läbida käesolevalt lingilt: Väärkohtlemise ennetamise e-kursus
KUTSE TAASTAOTLEMINE
Abitreeneri, tase 3 kutse taastaotlemise eelduseks on
- erialane täiendkoolitus spetsialiseerumise erialal – spordialal viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamisel
(vaata, millised koolitused, millises mahus arvesse lähevad: LH erialase täienduskoolituse arvestamise kord), - viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi) ja
- vähemalt 2-aastane erialane töökogemus abitreeneri, tase 3 kutsetasemel viimase 4 aasta jooksul.Alates 22.03.2024 on kohustus läbida Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h ulatuses, koolitust on võimalik läbida käesolevalt lingilt: Väärkohtlemise ennetamise e-kursus
Nooremtreeneri, tase 4 kutse taastaotlemise eelduseks on
- erialane täiendkoolitus spetsialiseerumise erialal – spordialal viimase 4 aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, mis ei ole olnud aluseks varasemate kutseandmiste otsustamise
(vaata, millised koolitused, millises mahus arvesse lähevad: LH erialase täienduskoolituse arvestamise kord), - viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi) ja vähemalt 2-aastane erialane töökogemus nooremtreeneri,
- tase 4 kutsetasemel viimase 4 aasta jooksul.Alates 22.03.2024 on kohustus läbida Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h ulatuses, koolitust on võimalik läbida käesolevalt lingilt: Väärkohtlemise ennetamise e-kursus
Kutset saab taotleda, kui läbitud on:
- liikumisharrastuse vastav taseme koolitus (nt EKR 3)
- spordi üldainete vastava taseme koolitus (nt EKR 3) ja
- esmaabi koolitus.
Alates 22.03.2024 on kohustus läbida ka Spordikaitstuse koolitus 2 ak.h.
2024. a kevadest on see spordi üldainete kavas, kuid kellel on üldainete koolitus läbitud varem kui 22.03.2024, tuleb see koolitus eraldi läbida. Koolitus on võimalik läbida EADSE kodulehel e-õppena. Väärkohtlemise ennetamise e-kursus : https://eadse.ee/koolitus/vaarkohtlemine-ja-ahistamine/
Kutse taotelmine toimub keskkonnas minu.treenerikutse.ee.
KIRJALIK EKSAM
Kirjalik osa sisaldab 40 valikvastustega küsimust (20 üldainete küsimust + 20 eriala küsimust), vastamine toimub onlines, Spordikoolituse ja -teabe SA eksamikeskkonnas. Eksamile tuleb kaasa võtta oma arvuti.
Eksam loetakse sooritatuks, kui vähemalt 32 küsimusele on õigesti vastatud.
PRAKTILINE EKSAM
Praktiline eksam viiakse läbi vastavalt liikumisharrastuse praktilise eksami läbiviimise korrale.
Tutvu ka hindamisvormiga.
TÄIENDAV INFO
- Treenerikutset reguleerivad õigusaktid ja juhendid leiab siit
- Hindamiskomisjoni kuuluvad Reeda Tuula-Fjodorov, Evelin Mäestu ja Rasmus Pind.
- Eksami täpsustavad küsimused: Reeda Tuula-Fjodorov, 501 2914.
- Üldised küsimused: Renna Nelis, info@liigume.ee, 522 1233.
Liikumisharrastuse treenerikutse omandamise tasud koosnevad:
- üldainete koolituse tasu
- eriala koolituse tasu
- esmaabi koolituse tasu
- lisaks tuleb tasuda kutse omistamise tasu
Kutse omistamise määrad on kinnitatud Kultuuri kutsenõukogu poolt 11. novembril 2020 otsusega nr 21:
- Abitreener (EKR 3) 40 €
- Nooremtreener (EKR 4) 47 €
- Treener (EKR 5) 56 €
Kutse omistamise tasu tuleb kanda SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kontole Swedbankis:
IBAN EE602200221080042304. Selgituseks märkida nimi + tase (nt EKR3)
NB! Kutse omistamise määrad ei sisalda koolituste tasusid.
Treenerikutse taotlemine: https://www.sport.ee/et/treenerid
Lisainfo:
Renna Nelis
Liikumisharrastuse treenerikutse koordinaator
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Telefon: +372 522 1233
E-post: info@liigume.ee
