02.04.2025
Villu Zirnask
ajakirjanikust veteransportlane
Veebruaris 2021 liitus sisekaitseakadeemia rahvusvahelise üliõpilasspordi föderatsiooni algatatud tervisliku ülikoolilinnaku (healthy campus) programmiga, aasta hiljem sai aga esimesena Eestis tervisliku ülikoolilinnaku sertifitseerimismärgise.
Programmiga on liitunud üle saja kõrgkooli, akadeemia pälvis esimesena Põhja-Euroopa riikide ülikoolidest kõrgeima ehk plaatinataseme.
Küsimustele vastab akadeemia spordijuht Epp Jalakas.
Sisekaitseakadeemiasse õppima asumine eeldab politsei- ja vanglaametniku erialadel motivatsiooni trenni teha, sest muidu ei tee kehalisi katseid ära. Milleks teile veel tervisliku ülikoolilinnaku programm, kui kool on niigi keskmisest sportlikum?
Ega meil katsete nõuded nii ranged ka ole, et kõik sisseastujad lävendi täitmiseks hirmsasti pingutama peaksid. Ent loomulikult on sisejulgeolekus tugeva vaimu kõrval vajalik ka füüsiline võimekus: nimetatud erialadel rohkem, päästekorraldajatel või maksuametnikel mõnevõrra vähem.
Kui töö eeldab palju istumist, siis on sedagi vaja liikumise ja spordiga tasakaalustada. Omalt poolt toetame ja julgustame akadeemia õppureid treenima ning võistlustel osalema ja usun, et meie spordisaavutusi on ka märgatud.
Keskmisest kõrgemal tasemel tegutsemine seabki lisakohustusi ja esitab väljakutseid. Eesti akadeemiline spordiliit tutvustas meile rohkem kui kaks aastat tagasi programmi just seetõttu, et katsetaksime esimesena Eestis, mida see kujutab. Kaalusime liitumisest saadavat kasu ja otsustasime proovida.
Sellest peale olemegi pööranud teadlikumalt ja tavapärasest veel rohkem tähelepanu terviseteemadele. Programmi abil oleme saanud parema ülevaate, mida oleme teinud akadeemia liikmeskonna tervise ja heaolu nimel kõige laiemas tähenduses ja mida saaksime veel teha.
Pildil: Sisekaitseakadeemia spordijuht Epp Jalakas ja õppeprorektor Ingrid Vetka tunnustusega
Tervisliku ülikoolilinnaku programmiga liitumise esimeses teates oli märgitud, et sisekaitseakadeemia on täitnud programmi sajast kriteeriumist 39. Kuidas on asjad arenenud?
Ainult kriteeriumide täitmist vaadates oli programmis osalemise esimesel aastal võimalik esitada andmeid mitme eelnenud aasta kohta, sest koroonapiirangute tõttu ei saanud varasemaga sarnases mahus tegutseda. Sertifitseerimiseks oli vaja 39 kriteeriumi, edasi tulid pronks-, hõbe-, kuld- ja plaatinatase. Kõrgeima taseme saavutamiseks oli vaja täita vähemalt 91 kriteeriumi, millega saime hakkama esimese aastaga.
Sisekaitseakadeemiaga koos anti kõige kõrgem tase 18 kõrgkoolile maailmas. Meilt paluti oma projektide näiteid parimate kogemuste raamatusse, mis on teistele programmis osalejatele ja uutele liitujatele tegutsemisel eeskujuks.
Millega olete oma koolis rahul liikumise ja tervise valdkonnas?
Meil on Tallinna uues õppekeskuses väga head sportimistingimused, aga spordisaalid või lähedal asuvate spordirajatiste kasutusvõimalused on kõigis õppekeskustes, ka Paikusel, Väike-Maarjas ja Narvas. Tallinnas saavad õppurid ja töötajad osaleda treeningutel, mida on võimalik deklareerida ka valikainetena. Teeme igal aastal liikumiskampaaniaid, korraldame spordipäevi ja spordialade näidistreeninguid. Osaleme politseispordis nii korraldajate kui ka võistlejatena, samuti vanglateenistuse võistlustel. Üliõpilaste meistrivõistlustest on üksikuid, kuhu meil pole parasjagu osalejaid saata, enamasti võtame kõigest aktiivselt osa.
Spordiväljundit pakume ka gümnasistidele sisekaitseõppe laagrites, uutele kadettidele alates tutvumispäevadest ja vilistlastele akadeemia aastapäevavõistlustel.
Juba enne koroonaaega alustasime akadeemias vaimse tervise loenguid. Palju on ka avatud loenguid sisejulgeoleku valdkonnas ja mitut ametkonda hõlmavaid suurõppusi. See kõik aitab rohkem tähelepanu pöörata tervisele ja turvalisele hakkamasaamisele.
Meie sisekord ei võimalda õppekeskustes alkoholi tarvitada, suitsetamine on lubatud vaid piiratud alal, seega nendes valdkondades on kõik kenasti kontrolli all. Nagu ka mujal Eestis peame noorte seas pöörama rohkem tähelepanu nikotiinitoodete ja veipimise kahjulikele mõjudele.
Tervise ja liikumise asjus on tihtipeale pidur inimeste motivatsiooni- ja ajanappus, mitte niivõrd teadmiste puudus, mida on vaja tervislikult elamiseks teha. Kuidas aitab tervisliku ülikoolilinnaku programm seda kitsaskohta leevendada?
Käskude ja keeldudega saavutab alati vähem kui heatahtliku nügimisega, mida me järjepidevalt ka teeme. Mängulisus ja väike võistluslik moment aitavad motiveerimisele kavalalt kaasa. Kui valikuvõimalusi on palju, siis muidugi igale poole ei jõua, aga midagi leiab enda jaoks igaüks.
Akadeemial on väga toredad ja tublid õppurid ning aktiivne üliõpilasesindus. Tundub, et nad nagu loeksid mõtteid, sest leiavad üha uusi asju, mida on võimalik programmis täiendavalt teha.
Inspireeriv näide on akadeemiasse sisenemise Motiauk ehk heade mõtete purk: psühholoogide selgitav loeng, millal ja kuidas nende poole pöörduda, sotsiaalse suhtluse ergutamiseks ühised peod, e-spordi ja filmiõhtud, keskkonnateemaline prügi sorteerimise võistlus ja lisaks muidugi tugi mitmesuguse sporditegevuse korraldamisel.
Akadeemia on taganud kõigile psühholoogi tasuta nõustamise ja meie ridades on hingehoidjana ametis kaplan. Miniloengutes on käsitletud mitme nurga alt toitumise küsimusi. Nii vaimse tervise kui ka teised üldised tervisega seotud teabematerjalid on kogutud Moodle’i keskkonda kursuse „Tervise heaks“ alla ja neid saavad kõik akadeemia inimesed endale sobival ajal vaadata.
Jagame omavahel ka häid kogemusi. Näiteks tegi finantskolledži töötajaskond hiljuti aprilli sammukogumise kampaania toetuseks aktiivse kõnnikoosoleku ja esitas väljakutse järgmisele kolledžile.
Juhid näitavad nakatavat eeskuju, mille hea näide on rektoraadi kokkusaamine väikese õhtuse matka vormis Paljassaares. Kui on pingeline ja pauside tegemine ei meenu, aitavad koosolekute hea tava, kabinettidest kaotatud prügikastid ning printerid koridorides, et oleks põhjust vahepeal püsti tõusta ja liigutada. Soetatud on reguleeritava kõrgusega lauad, et vahepeal saaks ka seistes tööd teha.
Kogume õppuritelt ja kolleegidelt programmi kohta tagasisidet, millest saame uusi ideid. Muidugi ei jõua kõiki neid muude kohustuslike igapäevategemiste kõrval rakendada, aga ajanappuse korral aitavad õiged valikud ja vahel tuleb sundida ennast ka puhkama. Kui mõtlen puhkusest saadavale kasule, siis tahaks soovitada, et selle võiks eraldi välja tuua ülemaailmsetes säästva arengu eesmärkides, millele tugineb ka tervisliku ülikoolilinnaku programm.
Kuhu edasi ehk Milliseid kriteeriume on raskem täita?
Epp Jalaka sõnul on lähiajal rohkem tähelepanu vaja pöörata tervisekontrollile, sealhulgas hammastele ja riskikäitumisele. Sõltuvushäirete hiljuti korraldatud loengus oleks kuulajate arv võinud märksa suurem olla. „Kriteeriumide järgi tuleb kõigis programmi valdkondades teha teavituskampaaniaid vähemalt kord aastas. Ka tuleb korraldada üritusi, mis hõlmaks kõiki valdkondi, kaasaks eksperte ja huvirühmi. Selliseid üritusi ei ole meil veel olnud,“ nentis Jalakas.
Fotod: Sisekaitseakadeemia
Intervjuu ilmus ajakirja Liikumine ja Sport 2023. a mai numbris.
