02.04.2025
Leene Korp
TÜ liikumislabori spetsialist
Üle-eestilise õpilaste rahuloluküsitluse tulemused näitavad liikumisvõimaluste ja õpilaste koolirahulolu seoseid.
Igal kevadel korraldab haridus- ja noorteamet 4., 8. ja 11. klassi õpilaste seas küsitluse, millega kogutakse andmeid koolikeskkonna ja rahuolu kohta. Küsitluses on teemaplokk, mis käsitleb liikumisvõimalusi, andes ülevaate nii liikumise hetkeseisust kui ka selle seostest õpilaste koolikogemusega üldiselt. Aastatega on liikumisteemalistele küsimustele vastanud 110 000 last.
Mida õpilastelt küsitakse?
Rahuloluküsitluses on liikumisvõimalusi käsitletud mõnevõrra avaramalt, kui on koolides tavaline. Koolisüsteemis mõistetakse liikumise all eeskätt kehalise kasvatuse tunde, spordipäevi ja -ringe ning teemanädalaid. Niisugusesse arusaama ei kuulu liikumisharrastus tänapäevases mõttes ega liikumine muu argise tegevuse, näiteks õppetöö, suhtluse või mängu osana.
Rahuloluküsitluste liikumise teemaplokis tuntakse huvi aga just argisemat laadi liikumise vastu: küsimused käsitlevad tajutud liikumisvõimalusi vahetunnis ja tunnis, nii koolimajas kui ka õues. Samuti küsitakse, kui rahul on õpilased spordivahendite kättesaadavusega. Uuritakse eri osaliste panust liikumisvõimaluste loomisse: õpetajate julgustavat hoiakut ja õpilaste tuge sportliku tegevuse korraldajatena. Viimaks käsitleb küsitlus ka treeningute ja vabal ajal liikumise meeldivust ning valikuid kooliteel.
Liikumisvõimalused tagavad hea koolikogemuse
Rahuloluküsitluste senised tulemused näitavad, et parimaid liikumisvõimalusi – nii vahetundides kui ka ainetundides, nii kaasõpilaste, spordivahendite kui ka õpetajate toel – pakuvad koolid eeskätt neljandate klasside õpilastele. Kõige etema hinde saavad liikumisvõimalused koolimajas, kõrgelt hinnatakse ka liikumise ja trenni meeldivust. Arenemisvõimalused on aga õuevahetundidel, liikumisel koolitunni osana ja aktiivsel kooliteel.
Kui neid tulemusi kõrvutada rahuloluküsitluse teiste vastustega, siis saame andmeid selle kohta, kuidas liikumisvõimalused on seotud ja võivad mõjutada laste üldist koolikogemust. Sotsioloogid Triin Vihalemm ja Liina-Mai Tooding analüüsisidki neid seoseid aruandes „2018.–2021. aasta üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlus. Teemaploki „Liikumisvõimalused koolis“ ülevaade“.
Vihalemma ja Toodingu aruandest selgub, et oma liikumisvõimaluste ja kooli liikumissõbraliku õhkkonna tunnetamine parandab õpilaste koolikogemust. Mida paremad liikumisvõimalused, seda vähem on kooliväsimust. Koolis tuntakse end paremini ja sinna minnakse hea meelega. Paremaks hinnatakse ka oma üldist enesetunnet.
Foto: TÜ liikumislabor
Hea kogemus on koolide töö tulemus
Igapäevane liikumine mõjub hästi tervisele ja heaolule – see on ammu teada tõsiasi. Võiks ju skeptiliselt öelda, et küsitluse andmed kinnitavad vanu tõsiasju ja nendega midagi rohkem peale hakata polegi.
Andmete taga aga on koolide aktiivsed pingutused mõtestada ümber liikumise tähendus, tõstes selle kitsast sporditegevusest avaramasse raami, kooli argitegevuse rutiinseks osaks ja kujundades teadlikult liikumissõbralikumat kooliruumi.
Nii selgubki küsitlusest, et paremaid liikumisvõimalusi aitab tagada süsteemsem käsitlus. Näiteks näevad haridusuuendusprogrammi „Liikuma kutsuva kooli“ võrgustikuga liitunud koolide neljandate ja kaheksandate klasside õpilased juba praegu oma liikumisvõimalusi märksa paremana kui teiste koolide lapsed ja seda kõigis küsimustes.
Liikumise ümbermõtestamise ja võimaluste proovimisega on koolidest saanud Eestis liikumisuuenduse eestvedajad. Koolide igapäevased pingutused laste liikumisaktiivsuse toetamisel väärivad tunnustust. Nende kogemuste levitamine tooks ühiskonnale kindlasti ka laiemat kasu.
Foto: TÜ liikumislabor
Allikad
Triin Vihalemm, Liina-Mai Tooding (2021). „2018.–2021. aasta üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlus. Teemaploki „Liikumisvõimalused koolis“ ülevaade.“ https://www.liikumakutsuvkool.ee/rahulolukusitlus/
Artikkel ilmus ajakirja Liikumine ja Sport 2023. a mai numbris.
