02.04.2025
Norman Põder
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
Möödunud aastal avalikustatud Eesti suurim liikumisuuring kinnitas murettekitavat tõsiasja, et üle poole Eesti nii täiskasvanutest kui ka lastest liigub endiselt liiga vähe. Uus ja pikem samm liikumisaktiivsuse suurendamiseks astutakse õige pea valmiva valdkonnaülese liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskavaga.
Aastal 2022 oli tervise arengu instituudi (TAI) andmetel liikumisharrastajate osa Eestis 45,2% ehk regulaarselt liikus alla poole inimestest. Iga teine aga oli ülekaaluline. Sotsiaalministeeriumi hinnangul vähenes meie inimeste tootlikkus juba üheksa aastat tagasi liigse kehakaalu tõttu umbes 647 miljoni euro võrra, millele lisanduvad ravimite ja ravikulud.
Soomes 2017. aastal korraldatud uuringu põhjal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse istuva eluviisi kulu riigile aastas ligi 4,7 miljardit eurot. Arvestades, et Eesti inimeste kehaline aktiivsus ja ülekaal on soomlastega võrreldav, võib eeldada, et eestlaste vähese aktiivsuse kulu riigile on aastas ligikaudu miljard eurot. Täpsema ülevaate saamiseks, korraldavad kultuuri- ja sotsiaalministeerium tänavu väikse kehalise aktiivsuse ja ülemäärse kehakaalu kulu uuringu.
Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud Eesti suurim liikumisuuring näitas möödunud aastal, et ka meie lapsed on väheaktiivsed: peaaegu kolmveerand neist ei liigu piisavalt ehk maailma terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt vähemalt 60 minutit päevas. Tõenäoliselt jäävad need lapsed ka täiskasvanuna väheaktiivseks. TAI andmetel on iga neljas esimese ja iga kolmas kolmanda klassi laps ülekaaluline, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 15 aastat. Liikumisuuring tõi välja, et mitteaktiivsed inimesed on endasse tõmbunumad, vähem rõõmsad ja väiksema õnneindeksiga. Liikumine on otseses seoses õnnega ja seega hea võimalus vaimset tervist parandada.
Kõige levinumaks surma põhjus on Eestis vereringeelundite haigused, mille tõttu sureb statistikaameti andmetel igal aastal vähemalt 7300 inimest. See on kaks korda rohkem kui edetabelis teise põhjuse ehk kasvajate tõttu surnuid. Piisav kehaline aktiivsus on üks tõhusamaid, lihtsamaid ja odavamaid vereringeelundite haiguste ennetamise mooduseid.
Kuidas kehvast seisust edasi minna?
Eespool toodud statistika maalib Eesti inimeste liikumisharjumustest ja tervisest üsna tumedates toonides pildi. Liikumisaktiivsuse suurendamisel on astutud juba samme, kuid pikk tee on veel minna.
Eesti spordipoliitika alusdokumendi „Sport 2030“ põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tänavuse aasta on kultuuriministeerium kuulutanud liikumisaastaks, mida veab Eesti olümpiakomitee juures tegutsev liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Teema-aasta eesmärk on muuta liikumine eri sihtrühmade jaoks igapäevaseks ja elu loomulikuks osaks. Eelkõige pööratakse aasta jooksul tähelepanu mitteaktiivsetele, kuid kokkuvõttes läbilõikele Eesti ühiskonnast, nii lastele, noortele, kesk- ja vanemaealistele kui ka perekondadele. Kindlasti on siin tähtis osa möödunud aastal tegevust alustanud kompetentsikeskusel, mis hakkab liikumisharrastuse valdkonda kogu riigis arendama ja koordineerima.
Kaks aastat tagasi kinnitas valitsus liikumisharrastuse kontseptsiooni, mis tõi esile edendamise kitsaskohad ja pakkus võimalikke lahendusi. Kontseptsioonis rõhutati selgelt, et inimeste hea tervis on vajalik kõigi sektorite arenguks. Liikumis- ja tervisenäitajate paranemist ei saa saavutada üksnes tervisevaldkonna või ühe ministeeriumi tegevuse tulemusena. Samuti ei saa edendada ühtki valdkonda iseseisvalt, tähtis on koostöö. Riigil, erasektoril ja kolmandal sektoril, kohalikel omavalitsustel ning kogukondadel on vaja ühiselt tegutseda ehk tarvis on tervikkäsitlust. Tähtis on, et osalised ei näeks oma tegevuse mõju mitte kulu, vaid investeeringuna.
Edu alus on koostöö
Seega oli märgiline möödunud aasta oktoobri viimane päev, kui kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeerium leppisid kokku, et ühiselt hakatakse koostama aastateks 2023–2026 liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava. See on praktiline dokument, kus kirjeldatakse järgmiseks neljaks aastaks kolme ministeeriumi valitsemisalade konkreetsed mõtted, et astuda Eestis liikumisaktiivsuse suurendamisel pikem samm ja viia liikumisharrastuse kontseptsiooni plaanid ellu. Liikumisaktiivsuse edendamine ei lõpe 2026. aastaga, vaid tegevuskava uuendatakse igal aastal.
Tegevuskava koostamisse on kaasatud kõigi kolme ministeeriumi valdkondade esindajad. Oma ettepanekud on teinud liikumisharrastuse kompetentsikeskus, tervise arengu instituut, tervisekassa, ülikoolid ja teised õppeasutused, kohalikud omavalitsused ja teised. Toimunud on kaks seminari: esmalt jaanuaris ühepäevane Tallinnas ja seejärel märtsis kahepäevane Rakveres. Nende rühmatöödes otsiti lahendusi, mida peaksid osalised tegema, et meie inimeste liikumisaktiivsus suureneks. Tegevuskavasse said kirja katseprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks õigusruumiga seotud muudatused. Seminaride suur väärtus oli eri valdkondade inimeste kokkutoomine ühe laua taha. Varem nad üksteise tegevusest ja võimalustest ei teadnud.
Mõeldakse kogu elukaare ulatuses
Tegevuskava keskmes on liikumisaktiivsuse suurendamine kogu elukaare jooksul, lastest vanemaealisteni. Kava koosneb kümnest teemaplokist, millest igaühes on kokku lepitud tegevus. Teemad on koondatud esmalt vanuse järgi, näiteks väikelaste ja eakate tegevuse alusel. Väikelaste suunal on üks tähtsamaid eesmärke juurutada lasteaedades „Liikuma kutsuva kooliga“ sarnanev kontseptsioon. Eakatele on kavas katseprojekt, mille käigus tehakse neile sobivaid liikumisteekondi. Tegevus on eristatud ka olemuse järgi, sellised teemaplokid on seotud näiteks vaba aja ja tööeluga.
Vabale ajale on suunatud ka algatus, millega digilahenduse abil tagatakse ligipääs suletud liikumisväljakutele (näiteks koolide spordiväljakud). Tööelu silmas pidades on kavas võtta kasutusele terviseteadliku tööandja märgis ja töötada välja selle statuut.
Eraldi osa on tegevuskavas ka uuringuteks, mille seas on eespool nimetatud ja suuresti sel aastal toimuv vähese kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu kulu-uuring. Vastutajad on ministeeriumid ja eestvedajad asjaomane ministeerium või mõni asutus.
Nüüdseks on kavaga ette nähtud tegevus suures plaanis selge. Järgmiseks märgitakse ära, mida saab alustada juba 2023. või 2024. aastal ja tehakse kindlaks, kas on vaja lisavahendeid. Tegevuskava täitmise seiramiseks toimuvad iga kuu kolme ministeeriumi kohtumised.
Kahtlemata tuleb lisaks tuumikule kaasata teisigi ministeeriume. Lõppeesmärk on ju üks: muuta liikumisaktiivsuse edendamine iga poliitika- ja eluvaldkonna osaks.
Artikkel on ilmunud Liikumine ja Sport ajakirja 2023. a mai numbris
