Vaade tulevikku

Liikumisaktiivsuse edendamisel on vaja senisest teaduspõhisemat ja koordineeritumat lähenemist, mis arvestaks rohkem kiiresti muutuva maailmaga. Vajalik on valdkondade ülene süsteemne lähenemine, et arvestada kõikide poliitikate kujundamisel liikumisaktiivsuse olulisusega. Senisest enam tuleb töötada selle nimel, et ühiskond mõistaks vähese liikumise kui probleemi tõsidust ja tegutseks otsustavalt, et leida parimad võimalikud lahendused. Kui saavutame allpool toodud olukorra, siis on loodud eeldused selleks, et liikumisaktiivsus tõuseks.

Teaduspõhine lähenemine

Liikumisaktiivsuse edendamisel on oluline, et oleksid olemas ajakohased andmed ja kvaliteetne seiresüsteem. On tähtis, et erinevad teadusasutused oleksid avatud uuringute tulemusi jagama. Laiemaid tegevusi kavandades tuleb need esmalt väiksemas mahus järele proovida, siis saab olla kindel, et mõju on positiivne.

Valdkondade ülene koostöö

Inimeste liikumisaktiivsus mõjutab otseselt tervishoiu-, hariduse- ja kaitsevaldkonda. Läbi majandusliku mõju on seos ka kõigi teistega. Samuti ei ole liikumisaktiivsust võimalik edendada vaid ühe sektori kaudu, lähenemine peab olema terviklik. Selleks, et hoida ühist suunda, jagada parimaid praktikaid ja vältida tegevuste dubleerimist, on tähtis, et erinevad osapooled teeksid tihedalt koostööd. See annab võimaluse jõud ühendada ja suuremat mõju saavutada.

Aktiivne keskkond

Inimesi ümbritsev keskkond peab pakkuma kõikidele võimalusi tegelemaks sobiva liikumisviisiga. On tähtis, et meie olemasolev taristu saaks võimalikult efektiivselt kasutatud. Taristu kõrval on oluline aktiivset keskkonda toetada ka läbi seadusandluse ja erinevate programmide. Viimased puudutavad eelkõige lasteaedu ja koole, kuid ka töökohti.

Kõrge teadlikkus

Liikumisharjumuste kujunemine saab alguse juba varakult, mistõttu on oluline, et lapsevanemad ning lasteaia- ja koolipersonal oleksid võimelised käitumismustreid positiivselt mõjutama. Et liikumisharjumus püsiks, on üldise teadlikkuse kasvatamise kõrval oluline koht teavitustegevusel, mis näitab inimestele, kuidas täpselt enda tervise eest hoolt kanda.

Euroopa liikuvaimaks rahvaks!

Euroopa Terviseuuring (EHIS) kogub andmeid Euroopa Liidu elanikkonna terviseseisundi, tervisetegurite ja tervishoiutegevuste kohta, eesmärgiga toetada tervisepoliitikate jälgimist, sotsiaalset kaasatust, tervise ebavõrdsust ja tervislikku vananemist. Uuring viidi esmakordselt Eestis läbi 1996. aastal. Uuringu teine laine toimus 2006-2009, kolmas 2013-2015 ja neljas 2019. aastal, hõlmates kõiki ELi liikmesriike. Uuringusse on kaasatud vanemad kui 15-aastased ja selle korraldus on riiklik.

Käesolevad andmed pärinevad 2019. aasta uuringust.

Kehaline aktiivsus (150+ minutit) riikide võrdluses

Eesti praegune positsioon liikumisstatistikas, mis on allpool keskmist, näitab, et elanike kehalist aktiivsust peab sihipäraselt parandama. See rõhutab plaani tähtsust, mille eesmärk on juurutada aktiivseid liikumisviise ja käitumisharjumusi ning suurendada osalemist spordi- ja liikumistegevustes. Liikumisaktiivsuse edendamine Eestis vajab sihipäraseid meetmeid, mis keskenduvad erinevate valdkondade koostööle.

Kõndimine argiliikumisena riikide võrdluses

Jalgrattasõit argillikumisena riikide võrdluses

Aeroobne sport

Lihaseid tugevdavad treeningud

Enda võrdlemine teiste riikidega on kasulik, sest siis teame, kellelt me õppida võiksime. Võttes arvesse Euroopa ja maailma parimaid praktikaid liikumise edendamiseks ning kohandades neid Eesti kohalike oludega, on võimalik oluliselt süstemaatilisemalt tervist edendavat kehalist aktiivsust tõsta.

Edasised sammud peaksid keskenduma liikumisharrastuse taristu arendamisele, teadlikkuse suurendamisele, kogukonna kaasamisele ja terviklike poliitikate arendamisele, mis soosivad aktiivset eluviisi kõigis vanuserühmades ja sotsiaalsetes gruppides. Senisest rohkem tuleb keskenduda nende inimeste liikuma suunamisele, kes seda praegu üldse ei tee või teevad vähe.

Liikumisaktiivsuse edendamine

Eesti teekond eesmärgi nimel saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks nõuab terviklikku ja mitmetahulist lähenemist, mis hõlmab erinevaid strateegiaid ja meetmeid.

Allolevate sammude rakendamine võimaldab Eestil suurendada oma elanikkonna kehalist aktiivsust ja liikuda eesmärgi poole muuta riik Euroopa liikuvaimaks rahvaks.

L

Lihtsad lahendused: mõnikord on kõige mõjusam lahendus väga lihtne, näiteks lisapingi paigaldamine parki. Peame olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt kasutama.

I

Integreeritud keskkonnad: aktiivse keskkonna loomine, mis on ligipääsetav ja kutsuv kõigile, pakkudes mitmekesiseid võimalusi füüsiliseks tegevuseks.

I

Innovatsioon: uuenduslike ja praktiliste lahenduste väljatöötamine, mis on suunatud erinevate vanuserühmade ja kogukondade aktiivse eluviisi toetamisele ja edendamisele.

G

Globaalne ja kohalik sünergia: rakendame maailma praktikaid, millel on tugev tõenduspõhisus ja edendame koostööd erinevate sektorite ja organisatsioonide vahel, et luua tugev ja toimiv aktiivse eluviisi süsteem.

U

Uuenduslikud poliitikad: arendame ja rakendame poliitikaid, mis soodustavad kehalist aktiivsust ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades.

M

Mitmekülgsed tegevused: pakume laia valikut võimalusi kehalise aktiivsusega tegelemiseks, mis vastavad erinevate vanuserühmade ja vajaduste mitmekesisusele.

E

Elukaarepikkune liikumine: julgustame inimesi igas vanuses jätkama kehalise aktiivsusega, et edendada tervist ja heaolu kogu elu vältel.