02.04.2025
Elust pakatav ja energiline Ülemiste City on Tallinna ärilinnak, mis on endale seadnud olulise missiooni: olla tuntud, tunnustatud ja ihaldatud parim äri-, elu- ja õppimiskeskkond talentidele ehk tarkadele spetsialistidele, juhtidele ja ettevõtetele, kes mõjutavad oma tegevusega (maailma) majandust.
Innovatsiooni edu peitub läbimõeldud strateegias ja initsiatiivil, mille üks eestvedajaid on Mainori talendijuht Ljudmila Pihel. Tegutsemise mõte on muuta talentidele tööpäevad tervislikumaks ja aktiivsemaks, pakkudes selleks suurepäraseid tingimusi. Ülemiste City on täielikult muutmas traditsioonilise töökoha kontseptsiooni.
Ülemiste City arendaja Mainor ei ole kinnisvaraarendusfirma, vaid keskkonnaarendaja, kes loob ökosüsteemi, mis toetab 16 000 talendi heaolu. „Tahame, et keskkond oleks neile, kes siin õpivad, elavad või töötavad, selline, kuhu nad soovivad tulla ja kus neil on hea olla,“ sõnab Pihel.
Strateegia üks nurgakivi on linnaku talentide tervise juhtimine, toetamine ja hoidmine. Eesmärk on luua mõnusa õhustikuga keskkond, kus inimestel on lihtne teha tervislikke valikuid, kus on ligipääs tervislikule toidule, võimalus ennast liigutada ja sportida ja käe-jala ulatuses on ka kõik vajalikud teenused lastehoiust tervisemajadeni.
„Aina rohkem kasutame terminit „viie-minuti-linn“. Kõik teenused on lähedal ega pea kaugele sõitma või linna ühest otsast teise autoga tiirutama, et käia poes, arsti juures või laps aeda viia. Nii säästavad inimesed aega ja keskkonda,“ lausub Pihel.
Suunda näitab tervisemudel
Ülemiste City tervisemudelit hakati arendama koostöös Tartu ülikooliga 2020. aastal. Ülemiste City kujutab linnakust süsteemi, mis aitab juhtida ja hoida seal töötavate, õppivate ning elavate inimeste tervist. Talentide hea sotsiaalne, kehaline ja vaimne tervis on organisatsioonide edu ning arengu alus. Tervise eest hoolitsemine peab algama talendist endast ja seda saavad tööandjad kahtlemata toetada, usub Pihel. Mainor toetab muutusi Ülemiste City kogukonna ja linnaku arendamise kaudu ja mudelist lähtumine loob eeldused, et linnaku inimesed oleksid igas mõttes terved.
Ülemiste Citysse on juba rajatud tervisemaja, ehitamisel on teine ja plaanis kolmaski, mis mahutab ära tervisekontrollid, perearstid, rehabilitatsiooni, diagnostika, osutatakse ka vaimse tervise teenuseid. Eesmärk on, et töötajad saaksid kõik oma tervisega seotud mured linnakus aegsasti lahendada.
Muidugi pole tähtsad vaid teenused, inimesi tuleb ka liikuma julgustada. „Inimesel peab olema liikumiseks põhjus ja keskkond,“ sõnab Pihel. Nii on üks innovaatilistest lahendustest kõnnikoosolekurada: roheline joon, mis kulgeb mööda linnakut, sätitud nii, et teele jääksid rohelised nurgatagused ja mõnusad, hästi vähese müraga kohad. See annab võimaluse pidada koosolekuid väljaspool kontorit ehk teha tööd ja nautida värskendavat keskkonda. Raja kõrvale jäävad tervisestendid infoga, atraktsioonid (välimale, kiiged, batuudid jpm), mis julgustavad mängulisemalt liikuma. Olemas on kõrvaklapid ja mikrofonid, et rohkem kui paari inimesega seltskonnad saaksid rahulikult koosolekut pidada, ilma et tagumised kardaksid infost ilma jääda.
Mainor tegutseb andmepõhiselt ja püüab oma lahendusi aina enam selles suunas arendada. Jälgitakse jalakäijate liiklust, kui palju kasutatakse parke ja väljas töötamiseks mõeldud lehtlaid. Tähtis on aru saada, kuidas keskkond inimeste käitumist mõjutab. Seejärel saab teha muudatusi ja jälgida, kas need mõjutavad inimesi positiivselt, parandades ka kehalist ja vaimset tervist.
Ehk teeb natuke nukraks, et jutud linnaku lisaväärtustest pole väga kaugele levinud, kuid tasapisi pingutusi siiski märgatakse. „Vahel mõni tööandja kurdab, et üritusi ja tegevusvõimalusi on linnakus ehk liigagi palju, töötaja võiks ju vahel tööd ka teha. Aga see on tasakaalu küsimus,“ kinnitab Pihel.
Loevad keskkond ja omanike tugi
Tähtis on luua keskkond, mis tõesti pakuks võimalusi ja julgustaks olema aktiivsemad ning tervemad. Mööda igavaid treppe on tüütu käia, sestap on Ülemiste Citys tehtud trepikojad huvitavaks ja pakutakse kunstielamusi. Loomulikult on rattaparklad ja pesemisvõimalus, kuid ka spetsiaalsed kohad, kus rattaid hooldada. Heaolu parandamiseks on sportlikke võimalusi: võistlused, auhinnad, sporditoetused, tervise teemal koolitused ja õpiampsud.
Ülemiste Citys on arvukatel ettevõtetel erinevad motivatsioonipaketid. Pihel mainib, et eri vanuserühmades ja eluetappides on inimestel isemoodi vajadused ning ootused. Näiteks vanematele talentidele on tähtsad tervisekindlustus ja võimalus diagnostika käigus tervisemuresid ennetada. Nooremad ootavad spordikompensatsiooni, -vahendeid, hambaravihüvitist, vaimse tervise mentorlust. Üks populaarne algatus oli oma töötajatele spordivahendite ostmiseks raha eraldamine. Pihel soetas endale koju rattatrenažööri, paljud töötajad ostsid jalgratta.
Tähtis on omanike tugi. „Nad päriselt usuvad sellesse, mida me Ülemiste Citys teeme,“ kinnitab Pihel. „Omanikud lihtsalt ei ütle, et oleme tervislik Ülemiste, vaid seda tahetakse päriselt teha, eraldades ka raha,“ lisab ta. Tervislik keskkond üürnike jaoks arvel ei kajastu. „Pakume lahendusi enda kulul. Lihtsalt sellepärast, et usume: kui linnakut arendada, tahavad talendid ja ettevõtted siia tulla. See toob lõpuks tagasi,“ lausub Pihel.
Fotod: Sandra Palm, Marek Metslaid.
Verstonis töötab eeskuju kõige paremini
Üks linnaku firma on taristuettevõte Verston. Tõsi, neil on ka kontoritöötajaid, kuid lõviosa inimestest teevad füüsilist tööd ja liiguvad päeva jooksul päris palju.
„Paljud meie töötajad on olnud või on tipptasemel sportlased, Verstoni omanike jaoks on sport ja meeskonnatöö alati olnud väga oluline,“ sõnab ettevõtte personalijuht Estel Pukk. „Veiko Veskimäe ja Erkko Saluste on Verstoni kõrvalt aidanud üles ehitada ka Eesti ühe juhtiva jalgpalliklubi Paide linnameeskonna. Seetõttu on liikumine, enese proovilepanek ja vormis hoidmine ettevõtte DNA-s sügavalt sees,“ kinnitab Pukk ja lisab, et liikumisampsud, nagu treppide eelistamine liftile, on elementaarsed.
Esmatähtis on tagada oma inimeste tervis ja heaolu, millele aitavad kaasa uhiuus masinapark, kvaliteetsed töörõivad, turvajalatsid, lõunasöök, sporditoetus, vaimse tervise väärtustamine, tervisekontrollid ning töökeskkonda panustamine.
Pukk jagab vaumomenti päevast, kui ta Verstonisse tööle kandideeris. „Märkasin, et kõigis koosolekuruumides on alati laual värske joogivesi ja värske õhk ei saa tänu spetsiaalsele sisseehitatud süsteemile ka pikema kohtumise ajal otsa. Meie juht Veiko Veskimäe peab äärmiselt oluliseks, et inimesed saaksid tööd teha hea tuju ja enesetundega,“ ütleb Pukk.
Kui kokku satub mitu terviseteadlikku ja loovat inimest, tekib häid ideid alati juurde. Verstoni töötajad osalevad sageli spordiüritustel, tiimi ettevõtmised on seotud sportmängude ja tervist arendava ühistegevusega.
Personalijuht nendib, et hiljutise uuringu järgi siiski ei kasuta kõik töötajad võimalusi nii palju, kui ideaalses maailmas võiks. Ometi on ta positiivne, sest näeb ja kuuleb, kuidas kas või kohvinurgas nädalavahetuse spordiüritustest räägitakse.
Fotod: erakogu, Rauno Liivand.
Fujitsus aitavad uuringud fookust suunata
Ülemiste Citys asub ka Fujitsu Estonia AS, kus töötajate heaoluga seotud eesmärgid on vaimne tervis, töö- ja pereelu tasakaal ning liikumise ja tervisliku toitumise toetamine. Mitte ainult! Fujitsu inimesed mõistavad, kui tähtis on probleeme ennetada.
Fujitsu Estonia AS-i personalispetsialist Rio-Steffi Plaaser ütleb, et ennetamiseks tehakse koostööd HeBa-ga, kes teeb töötajatele põhjaliku terviseuuringu, mille abil saab selgeks füüsilise ja vaimse tervise olukorra. „Selle põhjal saame ettevõttena suunata tähelepanu nõudvatele küsimustele rohkem tähelepanu,“ kinnitab Plaaser.
„Kindlasti toetab töötajate vaimset tervist ka paindlik tööaeg, kaugtöö võimalus ja erinevad üritused,“ lisab tööheaolu juht Kaire Kattai.
Sarnaselt Piheli ja Pukiga ütleb ka Plaaser, et terviseürituste korraldamine on hea viis töötajaid liikuma ärgitada. Nende ettevõttes on üks populaarsemaid heategevuslik spordikampaania, mida on korraldatud kuus aastat. „Peamine eesmärk on koguda kolme-nelja kuuga kilomeetreid või samme. Sel aastal osales 103 töötajat, kogusime ühiselt 53 249 km.“
Tervisenädalat hakati Fujitsus korraldama aastal 2017, eelmise aasta sügisel sai sellest tervisekuu, mille ajal on fookuses erinevad, tavaliselt vaimse tervisega seotud teemad. Aga ka füüsiline pool ei jää unarusse, tööergonoomikat toetavad koolitused on ettevõttes omal kohal.
Tõsiasi, et Fujitsu kontor asub Ülemiste linnakus, on samuti aidanud liikumisrõõmule kaasa. „Kindlasti mängib keskkond suurt rolli. Kui kõik võimalused on tagatud ja mugavused loodud, siis põhjuseid, miks mitte liigutada, jääb vähemaks. Töötajad saavad soovi korral tööle liikuda nii rattaga kui ka jalgsi või lausa joostes. Oleme innustanud ka ühiseid kõnnikoosolekuid tegema ja paljud töötajad seda ka harrastavad,“ sõnab Plaaser.
„Alles hiljuti võtsime osa lõbusast trepijooksust, mis läbis ka meie kontorit. Suve alguses osalesime Ülemiste City business triathlon’il. Ilusa ilmaga käisime lõunapausidel kolleegidega linnakus mänge mängimas spikeball’ist mölkky ja petangini,“ kirjeldab Kattai.
Ettevõtted, kes hoolitsevad töötajate tervise eest, on tööturul kindlasti hinnatumad. Mis veel olulisem: töötajad on rahulolevad, nad tunnevad, et on tähtsad ja nii on ka töörõõm suurem.
Dagmar Lamp
Artikkel on ilmunud ajakirjas Liikumine ja Sport.
