Terviklik lähenemine

Liikumisharrastuse edendamine on mitmetahuline väljakutse. Ühiskonnas, kus töö iseloom on muutunud ja arenenud tehnoloogia pakub mitmeid mugavusteenuseid, on vähenenud vajadus füüsilise aktiivsuse järele. Istuv eluviis on muutumas üha tavapärasemaks ja ka toitu tarbitakse sageli rohkem kui keha jõuab ära kulutada. Kõik eelnev aga on suurendanud ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide riski.

Järgnevad lähenemissuunad on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud ülemaailmse tegevuskava nelja põhisuunaga, keskendudes aktiivse ühiskonna, keskkonna, inimese ja süsteemi loomisele.

Sotsiaalsed normid ja suhtumine

Loome ühiskonnas paradigma muutuse, suurendades teadmisi ja mõistmist ning väärtustades regulaarse füüsilise tegevuse mitmekülgseid kasusid, arvestades igaühe võimeid ja kõiki vanusegruppe.

Tegevused
Teadlikkuse tõstmine regulaarsete liikuma kutsuvate ja tervislike eluviiside suunal
3 tegevuseesmärki
Väikelaste liikumis- ja spordihommikute juurutamine
1 tegevuseesmärki
Laste ja noorukite kehaliste võimete monitoorimise süsteemi väljatöötamine ja kasutuselevõtt koolides
3 tegevuseesmärki
Ruumid ja kohad

Kujundame toetava ja ligipääsetava keskkonna, mis julgustab kõiki inimesi osalema füüsilises tegevuses, pakkudes turvalisi ja atraktiivseid võimalusi liikumiseks igas vanuses ja võimekusega inimestele.

Tegevused
Riigi poolt toetatud regionaalsete tervisespordikeskuste teenuste arendamine
2 tegevuseesmärki
Ettepanekute tegemine seoses üleriigilise planeeringuga “Eesti 2050”
1 tegevuseesmärki
Koolikeskkonna muutmine liikumist soodustavaks
1 tegevuseesmärki
Programmid ja võimalused

Loome ja edendame ligipääsu võimalustele ja programmidele mitmesugustes keskkondades, et aidata inimestel igas vanuses ja võimekuses osaleda regulaarses füüsilises tegevuses nii üksikisikutena, peredena kui ka kogukondadena.

Tegevused
Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine
3 tegevuseesmärki
Seikluste Laegas – sõpradega liikumise ja maitsete maailmas
2 tegevuseesmärki
Tervist edendava programmi väljatöötamine kõrgkoolidele ja kutsekoolidele ning selle rakendamine
2 tegevuseesmärki
Juhtimine ja poliitikad

Loome ja tugevdame juhtimist, valitsemist, mitmeharulist partnerlust, tööjõu võimekust ja info levimist sektorite üleselt. Eesmärk on edukalt koordineerida ressursside kasutamist ja rahvusvaheliste, riiklike ning kohalike tegevuste rakendamist.

Tegevused
Liikumisõpetuse jätkuv arendamine ning juurutamine
2 tegevuseesmärki
Kohaliku tasandi sporditoetuste muutmine saavutusspordi kõrval ka rohkem laiemat kaasamist soosivaks
3 tegevuseesmärki
Ligipääsetavuse rakkerühma soovituste täideviimine spordivaldkonnas
4 tegevuseesmärki

Riikliku liikumisaktiivsuse tegevuskava loomine

Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium. 

2023. aastal loodigi kolme ministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskava tugineb „Eesti 2035” pikaajalisele arengustrateegiale ning eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Lisaks ministeeriumidele on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. Tegevuskava hõlmab nii projektipõhiseid tegevusi kui ka selliseid algatusi, mis on oma iseloomult pidevad ehk kindla lõputa.

Kultuuriministeerium

Pikaajalise strateegia Sport 2030 üheks peaeesmärgiks on, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Kultuuriministeerium toetab liikumisharrastust eesmärgiga suurendada Eesti inimeste liikumisaktiivsust. Läbi erinevate toetuste rajatakse ja kaasajastatakse liikumisharrastusega tegelemiseks vajaminevat taristut ning toetatakse spordiorganisatsioone, kelle ülesanneteks on pakkuda inimestele võimalusi olla füüsiliselt aktiivsed.

Sotsiaalministeerium

Kehalise aktiivsuse edendamine on rahvastiku tervise arengukava üks eesmärk. Sotsiaalministeerium kujundab kogu elukaart hõlmavat toitumis- ja liikumispoliitikat (toitumise ja liikumise roheline raamat, rahvatervishoiu seadus). Rõhk on tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamisel ja istuva eluviisi vähendamisel ning elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse parandamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium

Liikumist puudutavad hoiakud, teadmised ja oskused omandatakse suuresti haridussüsteemis. Haridus- ja Teadusministeerium edendab liikumisaktiivsust läbi liikumisõpetuse ainekava ja aktiivse koolikeskkonna. Oluline on, et liikumisõpetus annab noortele edasiseks aktiivseks eluks vajalikud teadmised ja põhioskused. Liikuma Kutsuva Kooli programm panustab sellesse, et ka ülejäänud koolipäev oleks võimalikult liikumist soodustav.