Tegevused

Lühiülevaade

Uue seaduse eesmärk on muuta alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Liikumise valdkonna õppe-ja kasvatustegevuste põhimõteteks on:

1) luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist nii üksi kui ka rühmas, et laps tunneks rõõmu igapäevasest liikumisest erinevates keskkondades ja tingimustes;

2)rikastada lapse tegevusvõimalusi erinevate arendavate sportlike tegevustega;

3) suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põhiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste, spordialade ja tantsu;

4) suunata last igapäevastes käelistes tegevustes ja harjutuste sooritamisel kasutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt;

5) tagada lapse liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengut igapäevaste liikumist nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja mängude, jalutuskäikude jms) ja juhendatud eakohaste liikumisõpetuse tundide kaudu.

Seadus vastu võetud 11.12.2024. Järgmise sammuna on koostamisel õppekava, sh liikumisõpetus, et lasteaiad saaksid rakendada õppekava alates 1.09.2025.

Lühiülevaade

Liikuma Kutsuv Kool on haridusuuendusprogramm, mis on sündinud Tartu Ülikooli liikumislabori ja Eesti koolide koostöös ja mille sihiks on kujundada Eestis liikumissõbralik koolikultuur.
Üks uutest arendussuundadest on koosloomes koolidega leida gümnaasiumiastmes toimivaid liikuma kutsuvaid lahendusi.

Ennetuse teadusnõukogu hindas ja kinnitas Liikuma Kutsuva kooli tõendatuse taseme 4 – kasutusvalmidus “väga hea”.

Lisainfot

Lühiülevaade

Täienduskoolitusi liikumisvõimaluste toetamiseks ainetunnis saab alates 2022. aasta kevadest koolidesse tellida Tartu Ülikooli Liikumislabori partneri Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse kaudu. Valikus on kümme erineva pikkuse ja teemaga täienduskoolitust õpetajatele. Koolituse läbimisel väljastatakse osalejatele Tartu Ülikooli digitaalne tõend.

Lühiülevaade

Põhikooli ja gümnaasiumi liikumisõpetuse ainekavad võeti vastu 23.02.2023. 2024. aastal valmisid ainekavades toodud õpiväljundite saavutamiseks õppeprotsessi kirjeldused, mis on toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi loodud õppekavade materjalide veebis.

Lisainfot

Lühiülevaade

Tartu ülikooli liikumislabor korraldas 2023. aastal õuevahetundide uuringu, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nendes koolides, kus iga päev toimusid õuevahetunnid. Igapäevane õuevahetund aitab ennetada liikumisaktiivsuse järsku vähenemist teises kooliastmes.
Lisaks õuevahetundide rakendamisele on oluline liikuda selle poole, et liikumistaristu oleks inimestele avatud ka õppetöövälisel ajal. See suurendab nii laste kui täiskasvanute võimalusi kodu lähedal olemaks kehaliselt aktiivne.

Lühiülevaade

Lisaks kehalisele aktiivsusele ja istuva aja vähendamisele mängivad inimese tervise olulist rolli ka kehalised võimed, mis loomulikult on seotud suuresti ka kehalise aktiivsusega. Viimased suuremad andmete kogumised jäävad eelmise sajandi 90-date algusesse ning hetkel puuduvad Eestis usaldusväärsed pikaajalised andmed laste ja noorte kehaliste võimete kohta.
Ka Euroopa Liidu Ülemkogu soovitas liikmesriikidel arendada teaduslikel alustel põhinevaid kehaliste võimete seiramise vahendeid, mille abil oleks võimalik objektiivsetele andmetele tuginedes planeerida tegevuskavasid laste ning noorte kehaliste võimete (ja seeläbi ka tervise) parendamist.
Sellest tulenevalt oleks oluline ka Eestis rakendada laste ja noorte kehaliste võimete andmete kogumist ning vastava tugisüsteemi loomist.
HTM- i tellimisel on TÜ poolt valminud kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon. Piloteerimine oli algselt kavandatud 2023 aastasse, kuid lükkus 2024/25 õppeaastasse. Enne on vajalik uurida koolide valmidus vahendite osas, et kehalisi võimeid mõõta.

Lühiülevaade

Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.
Hetkel on rahulolu liikumisvõimalustega pigem madal. Selle keskmised hinnangud on 8. ja 11. klassi õpilastel madalamad võrreldes teistele koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoritele antud hinnangutega (keskmised vastavalt 2,86 ja 2,91).

Lühiülevaade

2024. aasta küsitluse eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused, mis hõlmab põhikoolide ja gümnaasiumide vastuseid. Uuringu korraldab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli liikumislabori, Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Uuring keskendub koolide sportimispaikadele, liikumisaktiivsust toetavale koolikeskkonnale, spordivahenditele, tunnivälisele spordiharrastusele ning koolide spordiringidele. Lisaks hõlmab küsitlus koolide üleminekut uuele kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse ainekavale, koolitusvajadust ja praktikal põhinevaid väljakutseid. Küsitluse vastuste põhjal koostab sihtasutus kokkuvõtte, mis saadetakse koolidele ja kohalikele omavalitsustele tagasisidena, pakkudes võrdlust Eesti keskmise ja maakonna keskmisega.

Lühiülevaade

2024. aastal viiakse Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt läbi küsitlusuuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused.
Sarnaselt koolidele on vaja välja selgitada tingimused ka lasteaedades.

Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks luuakse Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kaasab avalik-õigusliku ringhäälingu teavitustegevustesse, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri juurutamisele.

Lühiülevaade

Projekti eesmärk on töötada välja ja katsetada liikumisretsepti sekkumist, mis:

– suurendaks terviseriskiga või teatud diagnoosiga patsientide kehalist aktiivsust ja vähendaks istuvat eluviisi;

– parandaks patsientide tervisenäitajaid;

– pikemas perspektiivis leevendaks tervishoiukulude kasvu.

Projekti kestus: 38 kuud, projekti eelarve: 1 060 780 eurot

Lühiülevaade

Spordi- ja tervisespordikeskustes juurutatakse regulaarsed väikelaste spordi- ja liikumishommikud koos lapsevanematega. Tegevus arendab laste kehalist kirjaoskust ning sotsiaalseid oskuseid ja loob liikumisharjumused juba varasest east.
5 maakonna regionaalsetes tervisespordikeskustes toimub Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel perede spordihommikute pilootprojekt august 2024-detsember 2024. Ettevalmistus, elluviimine ja analüüs on ühtsetel alustel. Antud teemal valmib ka lõputöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Lisaks korraldatakse spordihommikuid (mitte Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel) Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ja Hiiumaa Spordikeskuses.

Pilootprojekti analüüs valmib 2025.a I kvartalis ja samal ajal kaardistatakse ka maakondades selle jätkumine piirkondade enda vahenditest.

Lühiülevaade

Eesti Olümpiakomitee on leidnud võimalusi, kuidas kujundada liikumisharjumusi, tutvustades nooremaid õpilasi erinevate spordialadega ning soovib neid võimalusi piloteerida erinevates koolides üle Eesti. Projekti piloteerimise tulemusena soovib EOK saada kinnitust sellele, et lastes on võimalik tekitada ja hoida huvi liikumise ja erinevate spordialade harrastamise vastu ning seeläbi suurendada laste kehalist aktiivsust. Samuti soovitakse projekti piloteerimise abil leida üles kitsaskohad, millele pöörata projekti laienemise käigus tähelepanu selleks, et ka pikemas perspektiivis oleks liikumine ja sport koolikultuuri lahutamatu osa. Projekt annab võimaluse praktikas proovida, kuidas saavutada suurem kohustuslik sportimise maht ja säilitada kooli autonoomia, et koostada õppijate vajadusi arvestav ja valikuid rikastav päevakava.

Projekt “Sport Koolis” keskendab tähelepanu võimalikele spordi ja liikumisega seotud valikõppeainete käivitamisele, mille raames viiakse ühe piirkonna koolide lastele vanusegruppide kaupa läbi samaaegselt ühised sporditunnid. Tunnid viiakse läbi kohalike spordiklubide kvalifitseeritud treenerite juhendamisel.

Koolid saavad kavandatavad tunnid lisada oma päevakavasse riiklikult kehtestatud tunniplaanis olevatele kehalise kasvatuse tundide täienduseks. Nüüdisaegne koolikorraldus soodustab õppe korraldamist nii, et kõigile õpilastele saaks tagada regulaarse liikumise- ja spordiõpetuse kogu õppeperioodi vältel.

Lisainfot

Lühiülevaade

FISU (Rahvusvaheline Ülikoolide Spordiliit) on välja töötatud programm “Healthy Campus”, aga kuna programmis osalevad ka Venemaa koolid ja neid otsustati mitte kõrvaldada, siis riiklikul tasandil ei ole meil võimalik selle programmiga liitumist toetada. Eesmärk on välja töötada Eesti oludele sobiv programm, mis lähtuks sarnastest põhimõtetest nagu Healthy Campus.
Töötatakse välja eraldi kriteeriumid (aluseks FISU kriteeriumid, kohandatakse vastavalt), samuti eraldi nimetus ja tunnustussüsteem programmile/brändile, sest koolilinnakud ei ole Eestis nii levinud nähtus.

Pikaajaliseks eesmärgiks on, et 2029. aasta lõpuks on liitunud vähemalt pooled kõrg- ja kutsekoolid.

Lühiülevaade

Lapseeas omandatud ujumisoskus on vajalik selleks, et suurendada turvalisust ja, et inimesel oleks edasises elus üks lisavõimalus kehaliselt aktiivne olla. Ujumise algõpetus on Eesti põhikooli riiklikus õppekavas kehalise kasvatuse kohustuslik osa ning õpitulemuseks I kooliastme lõpuks on, et õpilased omandaksid ujumisoskuse, hindaksid adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendaksid eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. 2022 aasta ujumise algõpetuse õpitulemuse saavutamise analüüs näitas, et ujumisoskuse on omandanud pooled 5. klasside õpilastest ning õpilaste ujumisoskus on paranenud võrreldes 2015. aastaga. Andmeid analüüsitakse järjepidevalt iga õppeaasta lõpus, et näha uue õppekava mõju õpilaste ujumisoskusele.
Viimaste andmete põhjal omandavad piisava ujumisoskuse ligikaudu pooled lapsed.

Lisainfot

Lühiülevaade

Multisporditreeningud on üheks võimaluseks, kuidas noori kauem treeningutel hoida.
Üheks suunaks konkreetsed multisporditreeningute grupid, mis tähendab, et regulaarselt harrastatakse erinevaid spordialasid.
Teiseks suunaks on see, et treeneri tööjõukulu toetuse määrus ei piiraks teiste spordialade pakkumist. See võiks võimaldada näiteks korvpalligrupil vahepeal juurde võtta teise ala treeneri, et treeninguid mitmekesistada.
Multispordi vaate sissetoomine treeneri tööjõukulu toetusesse vajab tõenäoliselt ka mõningast lisarahastust.

Oktoober 2024: uuendatud ministri määrus on heaks kiidetud.

Lisainfot

Lühiülevaade

Varane tipptulemustele orienteeritus soodustab treeningute üleforsseerimist ning on üheks põhjuseks noorte treeningutelt väljalangemisele. Hetkel toetab liialt varajast tipptulemuste poole püüdlemist osaliselt ka Kultuuriministeeriumi poolt alaliitudele noortespordi edendamise eesmärgil jagatav toetus, kus üheks kriteeriumiks on noorte sportlikud tulemused.

Lühiülevaade

Koostöös kohalike omavalitsustega leitakse võimalusi, kuidas välijõusaale ja teisi liikumispaiku teadlikult kasutada ning nende kasutamist suurendada.

Lühiülevaade

Koostöös KOV-idega leitakse võimalused, et seni vabal ajal suletud liikumisrajatistele, näiteks koolide staadionid, tagatakse avalik ligipääs.

Lühiülevaade

Koostöös teenuseosutajatega viiakse läbi perekesksete teenuste ja tegevuste disainimine, et luua võimalusi peredele üheskoos aktiivseks ajaveetmiseks.

Oktoober 2024: Käivitatud on 2 projekti: 1. Piloot perede spordihommikud 5 keskuses, mis toetavad selle teema analüüsimist. 2. Teenusedisaini töötoad 4 regionaalses tervisespordikeskuses, et kaardistada perekesksete ja mitteaktiivsetele suunatud teenuste disainimisele.

Lühiülevaade

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on algatanud 2024. aastal pilootprojekti, mille raames paigaldatakse erinevatele avalikele spordiväljakutele pallikastid, mis täidetakse erinevate spordivahenditega ning mida saavad lapsed, noored ja pered kasutada aktiivseks ajaveetmiseks õues.
Tähtsal kohal on koostöö kohalike omavalitsuste, regionaalsete spordiliitude, kohalike noortevolikogude ja noorteorganisatsioonidega.

2024:

• Tallinna avatud spordiväljakutele on paigaldatud 44 pallikasti.
• Rakveres on kasutusel 2 pallikasti.
• Järvamaal on kasutusel 4 pallikasti (Türi, Paide, Järva-Jaani, Väätsa).
• Pärnus on pallikastid 14 avalikul spordiväljakul.
• Tartus on kasutusel 14 pallikasti.
• Saaremaal on kasutusel 2 pallikasti.

Projektiga jätkatakse 2025. aastal.

Lühiülevaade

2018. a hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata töötaja tervise edendamise kulusid 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta, kui tööandja on seda võimaldanud kõikidele töötajatele. Maksuvabade kulude hulka loetakse:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava
taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.

Viimaste andmete kohaselt kasutab vaid ligikaudu 3% organisatsioone antud võimalust ja oluline on tegeleda eelkõige teavitustööga tööandjate ja töötajate suunal, et see näitaja paraneks.

Samuti on Jarko Koort oma 2023. aasta magistritöös toonud välja erinevad ettepanekud, mis võiksid meetme kasutust laiendada. Nende hulka kuuluvad näiteks:
– hüvitatavate teenuste nimekirja laiendamine;
– hüvitatavate tervishoiuteenuste nimekirja laiendamine;
– meetme aastase piirmäära tõstmine ja kvartaalse piirmäära kaotamine.

Lisainfot

Lühiülevaade

Nii nagu ka riiklikud toetused, on paljude kohalike omavalitsuste toetused senimaani toetamas noorte liiga varajast tulemustele orienteeritust. Kui toetused olenevad suurel määral sportlikest tulemustest, siis on treeningmahud ja võistluskeskne tegevus paljude noorte jaoks põhjuseks, mis põhjustab treeningutelt väljalangemise. Loomulikult on olulisel kohal ka silmapaistvate noorte esiletoomine, kuid tähtis on suunata toetusi selliselt, et need motiveeriks spordikoole ja -klubisid tegelema ka noortega, kelle jaoks on trenn pigem lõbus meelelahutus ja ajaveetmisviis.

Lühiülevaade

Vanemaealistele liikumisaktiivsust toetavate tegevuste edendamine ja vajaduste kaardistamine.

Lühiülevaade

Praegu on erivajadusega inimestele spordi harrastamine võimalik spordialadel, mis ei nõua spetsiaalse abivahendi kasutamist. Samas on spordialasid, mille harrastamine eeldab erivajadusega inimese jaoks spetsiifilise spordiabivahendi olemasolu (nt jooksuproteesid, sportratastool, käsiratas).  Praegu ei toeta riik ühegi olemasoleva süsteemi kaudu spordiabivahendite soetamist riigipoolse soodustusega, kuid sageli on spordiabivahend ainsaks võimaluseks tegeleda soovitud spordialaga või tegeleda spordialaga tipptasemel. Kuna nimetatud abivahendid on kallid, siis jäävad need aga sageli inimesele kättesaamatuks. Seetõttu on vajalik analüüsida ja pakkuda lahendused spordiabivahendite riigipoolse soodustusega võimaldamiseks.

Lühiülevaade

Tegevus, mis välja toodud ka ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis. Selleks, et suurendada puuetega inimeste ligipääsu treeningutele, on oluline, et oleks ka spetsialiste, kel vajalikud teadmised olemas. Tänaseks on nii Tallinna kui Tartu Ülikooli kehakultuuri õppekavades sees aine, mis hõlmab erivajadustega inimeste juhendamist. See tähendab, et liikumisõpetajad ja treenerid, kes omandavad vähemalt bakalaureusekraadi, saavad kätte algteadmised erivajadustega inimeste treenimise kohta.

Kuna on teada, et ülikoolidest väljuvad enamjaolt liikumisõpetajad ning treenerid saavad oma kutse valdavalt läbi EOK kutseõppe, siis on oluline, et erivajadustega inimeste juhendamise temaatika oleks käsitletud ka kõikide treenerite kutsestandardi koosseisus.

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kohalikele omavalitsustele partneriks liikumisaktiivsuse edendamisel ja selleks vajaliku võrgustiku arendamisel ning tegevuskava loomisel.

Lühiülevaade

Riigikantselei alla loodud ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal ning otsuse kohaselt pidi riigisekretär esitama valitsusele lõpparuande. Lõpparuanne annab ülevaate ligipääsetavuse peamistest probleemidest ja tehakse ettepanekud erinevatele valdkondadele, sh spordivaldkonnale.

Spordivaldkonda puudutavaid ettepanekuid tehti palju – ligi 30. Alates 2022. aastast on Kultuuriministeerium neid jõudu mööda hakanud ellu viima. Tasub ära märkida, et päris kõik tegevused, mis rakkerühm tegi, ellu ei lähe. Samuti on ettepanekuid, mille saab teostada ühe tegevuse raames, ehk siis tõhusamalt.

Liikumisaktiivsuse tegevuskavas on tegu “pideva” tegevusega ning indikaatoritena märgitud etapid, mis kavas käesoleval aastal (või varem teostatud).

Lisainfot

Lühiülevaade

Kohalikud spordijuhid peavad saama kaasatud liikumisaktiivsuse edendamisse ja üleriikliku võrgustiku tegemistesse. Liikumisharrastuse treeneri kutse läbib uuenduskuuri, muutub kvaliteetsemaks.

Lühiülevaade

Spordikeskustes on sageli võimalus rentida treenimiseks vajalikku inventari (suusad, reketid jm). Samas on puuetega inimestel vajadused natuke teistsugused ja hetkel nende jaoks selliseid võimalusi ei ole või on väga vähesel määral. Selleks, et suurendada nende kaasatust liikumisharrastuses, on oluline, et spordikeskustes oleks ka nende jaoks vajaliku inventari rentimise vajadus. Analüüsi ja ettepanekud, millised abivahendid erinevates spordikeskustes võiks olemas olla, teeb Eesti Paralümpiakomitee.

Lühiülevaade

Kultuuriministeeriumi kolmest toetusmeetmest „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusmeede 2019-2022“, Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetusmeede 2023-2026“ ja regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmest“ on toetust saanud kokku 27 erinevat regionaalset tervisespordikeskust. 2023-2026. aasta meetme ning olme- ja teenindushoonete meetmega defineeriti regionaalse tervisespordikeskusena maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatavat liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise ning muu hulgas peab seal olema kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.

Vabariigi Valitsuse tööplaani punkt 8.2.6. alusel edastatakse kultuuriministrile analüüs ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. On tõenäoline, et ettepanekute rakendamine vajab lisarahastust.

Lühiülevaade

Üleriigiline planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse. Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks. Seni kehtiv planeering “Eesti 2030+” on tänaseks päevaks suuresti ellu viidud. Lisaks puuduvad senises planeeringus mitmed nüüdseks aktuaalsed teemad nagu julgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Ühtlasi on üleriigiline planeering riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund.

Oluline on, et kvaliteetne elukeskkond oleks ühtlasi ka liikumist soodustav. Seda tuleb silmas pidada eelnõu kooskõlastamisel, mis plaani järgi toimub 2026. aastal.

Lisainfot

Lühiülevaade

Luuakse liikumist toetavate heade praktikate veebiplatvorm, mida tutvustatakse laiemalt.

Lühiülevaade

2024. aasta kevadel TAI poolt teostatud analüüsis on nii otseste kui kaudsete kulude puhul kasutatud üksnes neid kululiike ja -sisendeid, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Ka konservatiivsetel eeldustel teostatud analüüsi tulemused osutavad, et Eesti täiskasvanute madal liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik. Siiski tuleb silmas pidada, et uuringu tulemused näitavad käitumuslike riskitegurite majanduslikku mõju, mitte potentsiaalset ressursisäästu, mida oleks võimalik riskiteguri tervisemõju vähendamisel kokku hoida.

Lisaanalüüsi eesmärk on täiendada olemasolevat kitsast kulukäsitlust, mis lähtub vaid nendest kululiikidest ja -sisenditest, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Analüüsi eesmärk on näidata laiemat ühiskondlikku kulu ja võimalikku ressursisäästu, mida meil on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.

Lühiülevaade

2024.a algatab Kultuuriministeerium puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu, et testida, kuidas edaspidi üleriikliku uuringuga koguda andmeid puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta. Pilootuuring viiakse läbi kolme erineva asukoha ja rahvastikuarvuga omavalitsuses, 18-aastaste või vanemate puuetega inimeste hulgas.
Uuringu tulemusena töötatakse välja metoodika üleriigilise uuringu läbiviimiseks, kaardistatakse uuringu läbiviimise kitsaskohad ja sihtrühma spetsiifikast tulenevad raskused uuringu läbiviimisel ning testitakse metoodika ja valimi moodustamist.
Uuringu tulemused võimaldavad välja töötada üleriigilise puuetega inimeste liikumisharrastuse uuringu metoodika ja testida läbi valimi moodustamise põhimõtted. Pikemas perspektiivis võimaldavad pilootuuringu tulemused arendada välja seireinstrumendi liikumisaktiivsuse hindamiseks, saada usaldusväärset ja teaduspõhist sisendit poliitikate kujundamiseks, teha tõhusamat koostööd kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja kohalike spordiliitudega puuetega inimeste liikumisharrastust takistavate asjaolude väljaselgitamisel.
2025. aastal on plaanis läbi viia üleriiklik uuring.

Lühiülevaade

Eesmärk on töötada välja ja valideerida sekkumised tervisekäitumise edendamiseks teises kooliastmes (4.-6. klass). Analüüsitakse parimate sekkumiste mõju kognitiivsetele ja vaimse tervise näitajatele. Sekkumisprogrammis arendatakse välja digitaalne lahendus, mis võimaldab eelpool kirjeldatud tervisekäitumist mõjutada, ning on laiendatav süsteemselt kõikidesse üldhariduskoolidesse.

Projekti kogueelarve on kuni 571 429 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.

Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

Lühiülevaade

Selleks, et oleks olemas valdkondade ülene ülevaade arengutest ja uutest plaanidest, on oluline, et tegevuskava oleks ajakohastatud nii tegevuste kui värskeimate andmete poolest.
Tegevuskava täitmist tuleb regulaarselt (vähemalt 2 korda aastas seirata) ja iga aasta lõpus teha kokkuvõte toimunust. Kuna tegemist on “rulluva” kavaga, millel ei ole lõpptähtaega, siis peab selle iga aasta lõpus üle vaatama ja vajadusel täiendama uute algatustega.

Lühiülevaade

Valdkondadeülene koostöö uuringute planeerimisel ja teostamisel. Ühine planeerimine vähendab dubleerimist ja annab võimaluse vajalikud andmed saada kätte väiksema arvu uuringutega. Üheskoos tehakse selgeks, mis on lähiaastate uuringuvajadused. Ühine uuringuplaan vajab ülevaatamist iga-aastaselt. Toimub horisontaalne koostöö.

Oktoober 2024: Eesmärk on 2024 nov-dets kokku panna iga-aastane uuringuplaani lühikokkuvõte.

Lühiülevaade

Organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse
üksuste, nende liidu või maakondliku
arenduskeskuse tegevuste tõhususe/mõjususe
hindamise metoodika on väljatöötatud ning organisatsioonid, kohalike omavalitsuste üksused, kogukonna spordijuhid, terviseedendajad jt on vastavalt vajadusele nõustatud, koolitatud ja järgnevate aastate koolitusvajadus on kaardistatud.

Lühiülevaade

2023. aasta mais viis Kultuuriministeerium läbi koolispordi teemalise uuringu, mille raames küsitleti Eesti üldhariduskoolide III, VI, IX ja XII klasside õpilasi ning liikumisõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetajaid, teiste õppeainete õpetajaid ning koolide juhtkondade liikmeid.

Küsitlusuuringuga sooviti saada infot koolidevahelise võistlussüsteemi toimimise kohta, mida korraldab Eesti Koolispordi Liit – eelkõige, kui paljud lapsed on võistlustele kaasatud ja mis on nende liikumisharjumused. Uuringu tulemused on abiks koolispordi suunalise tegevuse planeerimisel.

Leiti, et võistlussüsteemi on kaasatud kolmandik lastest, kellest enamus võistlevad paralleelselt ka mõnes muus süsteemis. Samuti on osalejad keskmisest aktiivsemad, seega mitteaktiivsete kaasamise osas ei ole koolidevahelised võistlused kuigi tulemuslikud. Samas, need, kes võistlustel osalevad, väljendasid rahulolu.

Lisainfot

Lühiülevaade

Liikumisaasta 2023 eesmärk oli tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellega seotud võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Liikumisaasta igal kuul võeti tulipunkti erinev liikumisviis või -võimalus ning koostöös
partneritega kutsuti inimesi teemakuugaseotud algatustel osalema.

Liikumisaasta peamisteks eesmärkideks olid:
– teadmisvara on kogutud ja jagatud, on toimunud teadlikkuse kasv;
– iga kuu on toimunud vähemalt üks liikuma kutsuv algatus, mis inspireerib ala proovima;
– organisatsioonid on kaasatud ja toimunud eraldi algatused (uute algatuste teke);
– pilootprojektid on ellu viidud;
– on loodud mudelid, et iga järgnev aasta oleks liikumisaasta.

Lisainfot

Lühiülevaade

Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.

Lühiülevaade

Tark vanem veebi kaudu jagatakse lapsevanematele näpunäiteid erinevate teemade osas. Sinna alla kuulub lisaks teistele (nt alkohol, nikotiinitooted, toitumine, suhe lapsega) ka liikumisaktiivsuse alaleht. Soovitusi on antud erinevate vanuserühmade suunal.

Lisainfot

Lühiülevaade

Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist Seikluste Laegas (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasava sekkumine lasteaias. Sekkumises keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, vee joomine janu korral ja piisav liikumine. 2024/2025 õppeaastal pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassaga, osaleb 51 lasteaeda üle Eesti. Lisaks on kaasatud maakonna haridusastuste tervisedendajad, kes toetavad oma maakonna varasemalt liitunud ning sellel õppeaastal liitunud asutusi.
Ennetuse teadusnõukogu kinnitas Seikluste Laeka tõendatuse taseme 3 – kasutusvalmidus hea. Mõju-uuringu tulemused avaldatakse 2025. a II kvartalis.

Lisainfot

Lühiülevaade

Nii riikliku õppekava raames kui haridusasutuse muude tegevuste raames arendatakse eelkooliealiste laste ja kooliõpilaste liikumisalaseid hoiakuid, harjumusi ja oskusi. Liikuma Kutsuva Kooli programmi eesmärgiks on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele ja õpetajatele ideid ja lahendusi, mis vähendaksid laste ja noorte istumisaega ning suurendaksid liikumisaktiivsust terve koolipäeva vältel. Strateegilise partnerluse raames Praxisega piloteeritakse liikumist edendavaid sekkumisi lasteasutustes.

Lühiülevaade

2023. a sügisest on võimalik tööandjatel taotleda “Tervist edendav töökoht” märgist. Liikumisaktiivsuse edendamine töökohal on üks fookustest, millele saab tööandja seada eesmärgid ja tegevuskava.
Liikumisaktiivsuse edendamine on üks valdkondi, mis töökoha tervisedenduses on fookuses, keskendudes kehalise tervise ja töövõime juhtimisele, töötajate teadlikumaid valikuid soodustavate võimaluste pakkumisele töökeskkonnas, sobitades liikumissoovitusi töö iseloomuga (istuv väheaktiivne töö vs kõrge füüsilise intensiivsusega töö).
Liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamise all mõistame tööviisist ja liikumisharjumustest tulenevate terviseriskide ennetamist ja töötajate tervise arendamist.

3 aasta pärast saab märgist uuesti taotleda ning pärast antud perioodi toimub ka märgise saanud tööandjate hindamine – kas võrreldes varasemaga toimus positiivne muutus.

Märgise väljaandmise protsessi veab TAI koostöös Tööinspektsiooniga.

Lühiülevaade

Tööelu portaali www.tooelu.ee tehakse eraldi teemaleht „Liikumine töökohal“, kuhu lähevad üles erinevad video ja plakatid, mis on TI enda poolt välja antud (nt võimlemine töökohal).

Lisainfot

Lühiülevaade

Sotsiaaltöötajate erinevad juhendid, kuidas nad nõustavad koduvisiitide raames, peaksid hõlmama ka liikumisaktiivsuse alast nõustamist. Juhendite sisu valmib koostöös partneritega – Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Sotsiaalkindlustusamet

Lühiülevaade

Võrgustike koolitamise osas on TAI peamisteks sihtrühmadeks maakonna rahvatervise spetsialistid (sh haridusasutuste suund) ja tööandjad (Tervist Edendava Tööandja märgise raames). Maakonna tervisenõukogude ja teiste maakondlike võrgustike koolitamise eest rahvatervise teemadel vastutab eelkõige maakonna rahvatervise spetsialist.

Oktoober 2024: Kõigis maakondades (15) ja kahes suuremas linnas Tallinn ja Tartu (2+1) on tööle võetud haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.
Võrgustikule on aastal 2024 korraldatatud täiendkoolitusi (6 tk).
Kõik spetsialistid on läbinud ennetuskoolituse EUPC.
Võrgustikule on pakutud töötuge ja mentorlust ning retrospetiivi tegemine möödunud kuue kuu valguses. Toimunud on veebipõhised töötoad.
Alates septembrist töötavad kovisoonigrupid (kuus korra).

Lühiülevaade

Regulaarselt ellu viidavad rahvastikupõhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt. Eri vanuserühmade (lapsed, noored, täiskasvanud) seas tehtavad uuringud annavad ülevaate rahvastiku terviseseisundist, tervisekäitumisest ja neid mõjutavatest teguritest. Nende tulemuste aegread võimaldavad hinnata muutusi pikema aja vältel ja loovad tõenduspõhise aluse tervisepoliitika kujundamiseks.

Lisainfot

Lühiülevaade

Soomes teostati 2022. aastal analüüs, milles leiti, et madala kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kulu riigile on 4,7 miljardit eurot aastas. See oli oluline tõuge selleks, et riik hakkaks tõeliselt kehalise aktiivsuse edendamist prioritiseerima.
Uuring valmis TAI poolt 2024. aasta aprillis ja hindas täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ning liigse kehakaalu vahetut majanduslikku mõju Eestis. Uuring käsitles vaid kululiike, mida oli võimalik andmepõhiselt seostada riskiteguri ning terviseseisunditega.

Lisainfot

Lühiülevaade

Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus viiakse läbi 2025. aastal ning see hõlmab ka inimesi vanuses 65+. Küsitlus viiakse läbi telefonis, silmast silma ja veebis. Teostatakse eraldi analüüs vanemaealiste vanusegrupile, mis hõlmab nende liikumisaktiivsust ja soodustavaid ning takistavaid tegureid.

Lühiülevaade

Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.

Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.

Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.

Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.

Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.

Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.

Lühiülevaade

Selleks et efektiivselt piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui koolis edendada, peab tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama.

Lühiülevaade

Rahvatervishoiu seaduse uuendamise raames uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada, et need edendaks laste tervist ja soodustaks lasteasutuses ohutut liikumist. Rahvatervishoiu seadusega koos uuendatakse ka koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist reguleerivat määrust. Uue määrusega on suurem tähelepanu kvaliteedil (menüü mitmekesisus, puu- ja köögiviljade, marjade pakkumine, soola ja lisatud suhkrute koguse piiramine jne).

Oktoober 2024: Valmimas on rakendusaktide mustandid mis reguleerivad laste õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ning toitlustamist, kus lisaks üldistele nõuetele on eesmärk edendada laste tervist nii läbi toitumise kui ka kehalise aktiivsuse tõstmise.