02.04.2025
18. septembril toimus Tervisemuuseumis teadusasutuste koostööpäev „Tervist edendava liikumisaktiivsuse tõstmine“, mida korraldas SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Koostööpäeva eesmärk on tutvustada teadus- ja arendustööd liikumisaktiivsuse edendamise valdkonnas. Keskenduti koostöö loomisele erinevate teadusasutuste kui ka teadusharude vahel, et tõhusamalt elanikkonna kehalist aktiivsust ja tervisekäitumist tulevikus mõjutada. Üritusel osales 50 teadlast ja teemaga kokkupuutuvat eksperti, kes esindasid 16 erinevat asutust ja mitmesuguseid uurimisvaldkondi, lisaks liikumisteadusele.
Päeva olulisemad ettekanded ja teemad:
Liikumisaktiivsuse tegevuskava tutvustamine
Tarvi Pürn (Kultuuriministeerium) esitles liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava, mis on osa laiemast riiklikust strateegiast tervise ja heaolu parandamiseks Eestis. Oma ettekandes ta rõhutas, et liikumisaktiivsus on üks oluline tegur, mis mõjutab rahvastiku vaimset ja füüsilist tervist. Ta tõi välja tegevuskava põhielemendid, sealhulgas liikumisharrastuse kontseptsiooni loomise, mis hõlmab infrastruktuuri arendamist, haridusasutustes liikumisõpetuse edendamist ja erivajadustega inimeste kaasamist. Pürn rõhutas vajadust horisontaalse koostöö järele erinevate valdkondade vahel, et saavutada tervislikum ja aktiivsem ühiskond.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tutvustus
Alo Lõoke (SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus) tutvustas keskuse rolli Eesti liikumisaktiivsuse edendamisel. Keskuse eesmärk on koondada ja jagada teadmisi, toetada erinevaid arendusprogramme ning analüüsida liikumis- ja spordistatistikat. Lõoke tutvustas ka keskuse arengukava, mille keskmes on koostöö kohalike omavalitsuste, spordiliitude ja teiste partneritega. Eesmärgiks on pakkuda toetust ja nõustamist, algatada teaduspõhiseid sekkumisprogramme ja arendada uusi lahendusi, et soodustada liikumisaktiivsust kogu elanikkonna seas.
Eestimaalaste liikumisaktiivsuse ja tervise hetkeseis
Leila Oja (Tervise Arengu Instituut) keskendus oma ettekandes eestimaalaste liikumisharjumuste ja tervise seirele, tuginedes rahvastikupõhistele uuringutele. Ta tutvustas uuringutulemusi, mis näitasid, et füüsiline aktiivsus on ebapiisav paljude vanuserühmade seas, eriti noorte ja vanemaealiste hulgas. Ta rõhutas, et liikumisaktiivsus on oluline rahvatervise komponent, mis mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Oja tõi esile ka mitmeid TAI uuringuid ja tegevusi, mis võimaldavad tulevikus sekkumisi korraldada ja suunata tähelepanu konkreetsetele sihtrühmadele.
Säästva liikuvuse roll tervise ja elukvaliteedi edendamisel
Uku Varblane (Arenguseire Keskus) käsitles ettekandes säästva liikuvuse tähtsust tervise ja elukvaliteedi parandamisel. Ta rõhutas, et säästev liikuvus, nagu jalgrattasõit ja jalgsi liikumine, ei paranda ainult füüsilist tervist, vaid avaldab positiivset mõju ka vaimsele heaolule ja kogukonna elukvaliteedile. Varblane tutvustas erinevaid strateegiaid, mis hõlmavad autostumise vähendamist, linnade planeerimist ja infrastruktuuri arendamist, et soodustada aktiivse liikuvuse lahendusi. Ta kutsus üles integreerima liikumisvõimalusi igapäevaellu ning pöörama tähelepanu keskkonna ja tervise seostele.
Tervist edendava kehalise aktiivsuse uuringud
Jarek Mäestu (Tartu Ülikool) keskendus oma ettekandes sellele, kellele ja millele peaksid kehalise aktiivsuse uuringud keskenduma. Ta rõhutas vajadust uurida erinevaid sihtrühmi, nagu lapsed, täiskasvanud ja eakad, et mõista, millised sekkumised on kõige tõhusamad. Mäestu rõhutas ka praktiliste sekkumisuuringute tähtsust, et viia teadustöö tulemused praktikasse ja suurendada kehalise aktiivsuse taset ühiskonnas tervikuna. Esitluses olid toodud välja erinevad metoodikad (nt kehaliste võimete mõõtmine) ja teiste riikide näited, mis aitavad mõjutada kehalise aktiivsuse taset erinevates sihtrühmades.
Tervisekultuuri tahud ja inimeste kaasamine Tervisemuuseumi näitel
Gerda Taumann (Tervisemuuseum) esitas näiteid, kuidas Tervisemuuseum on edendanud tervisekultuuri ja kaasamist. Ta rõhutas, et muuseum toimib platvormina, kus inimesed saavad õppida ja kogeda tervislikke eluviise interaktiivsete näituste ja programmide kaudu. Taumann tõi välja muuseumi välis- ja virtuaalnäitused ning tõi esile muuseumi rolli tervisealase teadlikkuse tõstmisel. Näited nagu podcasti loomine ja haridusasutuste koostöö tõstsid esile, kuidas muuseum suudab jõuda laiemate sihtrühmadeni ja soodustada tervislikke käitumismustreid.
Tervisekasude otsingul – kuidas jõuda liikumisteadusest praktikasse?
Kristjan Port (Tallinna Ülikool) tõi ettekandes esile mõtte, et kõige loogilisem oleks tegutseda siis, kui olukord on hea, ja püüda seda säilitada, mitte oodata probleemide tekkimist. Ta tõi välja, et sageli otsitakse motivatsiooni muutusteks alles siis, kui olukord on muutunud halvaks, mis viitab sellele, et ühiskond ei hinda positiivseid saavutusi, vaid reageerib pigem probleemidele. Ta kujutas tervise edendamise huvipooli pusletükkidena, kus iga tükk esindab erinevat huvipoolt: patsient, perearst, eriarst, apteek, haigekassa, ravimitööstus, tööandja, meedia ja teised seotud organisatsioonid – ning sealhulgas ka treener, kes võib olla väga suure mõjuga patsiendi toetamisel. Pordi sõnum oli, et tervise edendamine ja liikumise toetamine on kollektiivne jõupingutus, mis nõuab kõigi nende huvipoolte koostööd.
Tartu Ülikooli tudengite ja töötajate liikumisvalikud
Age Poom (Tartu Ülikool) tutvustas mobiilisusuuringute labori läbiviidud Tartu Ülikooli liikuvusuuringut, mis keskendus tudengite ja töötajate liikumisvalikutele. Uuringus analüüsiti pendelrännet, linnasiseseid liikumisviise ja kestlikke liikumisvalikuid. Poom rõhutas, et kestlikud liikumisviisid, nagu jalgrattasõit ja jalgsi liikumine, on üha populaarsemad tudengite ja töötajate seas, kuid nende edendamiseks on vajalik paremate infrastruktuuride loomine ning ülikoolide ja linnade koostöö. Uuring toob välja ka erinevate liikumisviiside kasutamise sageduse ja takistused, millega tudengid ja töötajad kokku puutuvad.
Liikumine ja sport tervisliku ülikoolilinnaku programmis
Epp Jalakas (Sisekaitseakadeemia) esitles tervisliku ülikoolilinnaku programmi, mille eesmärk on parandada tudengite ja kõrgkooli kogukonna heaolu. Programmis keskendutakse mitmele valdkonnale, sealhulgas liikumisele ja spordile, vaimsele tervisele ja toitumisele. Jalakas tutvustas erinevaid tegevusi, nagu treeninguvõimaluste loomine, liikumiskampaaniad ja tervislike eluviiside edendamine. Jalaks käsitles oma ettekandes sisseastujate ja tudengite kehalise võimekuse hindamist, mis on vajalikud akadeemiliste ja ametialaste eesmärkide saavutamiseks. Lisaks aidatakse katsete kaudu tuvastada vajadusi terviseedenduse ja treeningu lisamiseks õppekavadesse.
Digitaalsete terviselahenduste arenduskoostöö
Maarja-Liis Elland (TalTech) keskendus oma ettekandes digitaalsete terviselahenduste arenduskoostööle teadusasutuste, valitsuse ja erasektori vahel. Ta tutvustas erinevaid projekte ja koostöövorme, mille kaudu arendatakse uuenduslikke terviselahendusi, nagu kaugteenuste platvormid ja terviseandmete analüüs. Elland rõhutas, et koostöö erinevate osapoolte vahel on võtmetähtsusega, et luua efektiivseid ja kättesaadavaid tervisetarkvara lahendusi.
Koostöö ja arendusettepanekud tiimides
Päeva lõpetas tuleviku koostöö arutelu teemal „Kuidas saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks?“, kus arutati, kuidas erinevad teadusharud ja valdkonnad saavad ühiselt panustada liikumisaktiivsuse tõstmisse ja terviseteadlikkuse suurendamisse. Koostööpäeval keskenduti sellele, kuidas luua aktiivsemat ühiskonda, parandada keskkonda, tugevdada süsteeme ja toetada üksikisikuid. Iga valdkonna osas arutleti probleemide mõistmise, lahenduste loomise, koostöövormide ja mõju tuvastamise üle.
Teadusasutuste koostööpäeva tagasisides hindasid osalejad üritust kõrgelt, tuues esile koostöö ja suhtluse tähtsuse erinevate valdkondade vahel. Osalejad rõhutasid, et ettekanded olid sisukad ja inspireerivad. Tagasiside põhjal eristus mitmeid olulisemaid teemasid ja soovitusi tuleviku koostöö planeerimiseks:
1. Koostöövajadus ja kaasamine
Osalejad tõid esile vajaduse suurendada koostööd ja jagada teadmisi mitte ainult teadusasutuste vahel, vaid ka kohalike omavalitsuste ja erasektori partneritega. Eriti oluliseks peeti erinevate osapoolte kaasamist projektide väljatöötamisel ja elluviimisel.
2. Praktilised lahendused ja rakendamine
Esitlused mis keskendusid praktiliste lahenduste leidmisele ja rakendamisele, pälvisid kõige rohkem positiivset tagasisidet. Osalejad leidsid, et teadusuuringute tulemused peaksid rohkem jõudma igapäevaellu ning pakkuma realistlikke ja teostatavaid lahendusi.
3. Ettekannete ja arutelude kvaliteet
Tagasiside põhjal hinnati ettekandeid professionaalseks ja sisukaks. Eriti positiivset vastukaja said ettekanded, mis pakkusid konkreetseid näiteid ja juhtumiuuringuid. Arutelude osa võimaldas süvendatud diskussioone ja andis osalejatele võimaluse oma mõtteid jagada.
4. Edasised sammud ja soovitused
Tagasiside näitas, et osalejad ootavad järgmistelt koostööpäevadelt konkreetseid samme ja arendusettepanekute elluviimist. Soovitatakse suurendada veelgi valdkondadevahelist koostööd ja otsida uudseid lähenemisviise, mis jõuaksid praktiliste väljunditeni.
