Lastele liikumisrõõmu pakkumine mõjutab nende liikumisharjumuste kujunemist pikemas perspektiivis. Lasteaedadel ja koolidel on oluline roll liikumist toetava lasteaia- ja koolikultuuri kujundamisel, mis võimaldaksid ja innustaksid lapsi liikuma ning kujundaksid positiivse suhtumise aktiivsesse eluviisi. Pelgalt liikumisõpetuse tundidest ja sporditegevuse pakkumisest huvihariduse osana ei piisa.
Rohkem on vaja panustada meetmetesse, mis tekitavad lastes püsiva huvi liikumise vastu. See hõlmab nii koolide ja lasteaedade programmi mitmekesistamist kui ka vanemate ja kogukonna kaasamist. Laste liikumisharjumuste kujundamine on investeering nende tervisesse ja heaolusse kogu eluks.
Eelkooliealistele suunatud tegevustes tuleks rõhutada lõbu ja mängulisust, et säilitada huvi ja motivatsiooni. Liikumise toel saab õppida uusi oskusi, arendada kehalist kirjaoskust ja suhelda eakaaslastega.
Kooliealised lapsed peaksid olema iga päev aktiivsed. See hõlmab nii organiseeritud sporditegevust kui ka vabamängu, samuti on tähtis roll kogu koolipäeva liikumisaktiivsusel ja kehalise kirjaoskuse kujunemisel. Oluline on leida tegevused, mis meeldivad ning vähendavad ekraani- ja istumisaega.
Vanemate ja perede kaasamine on kriitilise tähtsusega. Just nemad saavad julgustada lapsi ja noori osalema erinevates spordi- ja liikumistegevustes, pakkudes neile positiivset tagasisidet ja tunnustust ning luues tervislikke harjumusi varajasest east alates.
Pärast haridussüsteemist väljumist ja tööellu sisenedes, juhtub sageli, et enda tervise eest hoolitsemine jääb tahaplaanile. Kui nooremas eas ei pruugi madalast kehalisest aktiivsusest põhjustatud terviseprobleemid endast märku anda, siis tegelikult võib kahju olla pöördumatu. Seetõttu on oluline ka täiskasvanu eas aktiivse elustiiliga jätkata ja seda ka oma lähikondsetele edasi kanda.
Kuigi uuringud on näidanud, et inimesed peavad liikumist oluliseks, siis on kehalise aktiivsuse tase endiselt madal. Selle kõrval, et rääkida madala aktiivsuse poolt põhjustatud probleemidest, peab teavitustöö keskenduma ka konkreetsete võimaluste näitamisele.
Keskmine täiskasvanud inimene veedab suure osa oma ajast tööl. Nii inimese enda seisukohast kui ka tööandja jaoks on tervis äärmiselt oluline. Seetõttu tuleb ka töökeskkonnas luua tingimused, mis oleksid aktiivset elustiili soodustavad.
Inimeste soovid ja vajadused liikumisaktiivsuse kontekstis on väga erinevad. On oluline, et tegevusi pakutaks nii neile, kes teistega soovivad mõõtu võtta, kui ka neile, kes isekeskis liikumisharrastusega tegeleda eelistavad. Olemasolev liikumisharrastuse taristu peab saama maksimaalselt kasutatud.
Kuigi vanemaealiste liikumisaktiivsus on kõige madalam, on see selles eluetapis ehk kõige olulisemgi. Piisav kehaline aktiivsus vähendab mittenakkushaiguste riski ja hoiab meele virgena. Paraku on suur enamus liikumisaktiivsuse edendamise tegevustest suunatud pigem noorematele põlvkondadele. Tuleb leida lahendusi ka vanemaealistele sobilike tingimuste loomiseks ja nende kaasamiseks.
On oluline, et vanemaealised saaksid tegeleda liikumisega iseseisvalt. Seega tuleks just vanema põlvkonna peale mõelda ka linnaruumi planeerides. Sageli ei ole lahendused keerulised – juba mõne lisapingi paigaldamine parki võib olla väga tulemuslik.
Liikumisaktiivsust soodustavate ürituste ja kampaaniate planeerimisel unustatakse sageli mõelda vanemaealistele. Tuleb tagada, et info liiguks vanemale sihtgrupile sobivates kanalites ja et ka neile oleks jõukohaseid tegevusi.
Vanemaealiste liikumisaktiivsuse juures mängib olulist rolli teadlik ja suunav ümbritsev võrgustik. Nii tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem kui ka lähedased saavad vanemaealiste kehalist aktiivsust positiivses suunas mõjutada.
Ligi 10% Eesti inimestest on vähemalt keskmise raskusega puudega. Sellele lisaks on suur hulk inimesi vigastustest tingitud ajutise osalise liikumisvõimega. Liikumisaktiivsus on ühtviisi oluline kõigi jaoks ja seetõttu on vaja sobivad tingimused luua ka neile, kelle liikumisvõime on erinevate asjaolude tõttu piiratud.
Selleks, et puuetega inimesed saaksid tegeleda liikumisharrastusega, peab vastav taristu olema ligipääsetav. Liikumispuudega inimeste kõrval ei tohi unustada nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesi.
Tegevusi planeerides tuleb mõelda ka puuetega inimestele. Liikumisvaldkonnas peab olema piisavalt spetsialiste, kel on olemas teadmised puuetega inimeste juhendamiseks.
Info, mis puudutab nii taristu kui ka ürituste ligipääsetavust, peab olema kõigi jaoks kättesaadav ja selge. Enne kui ligipääsetavuse infot jagatakse, tuleb selle õigsuses veenduda, kaasates vajadusel eksperte või sihtrühma esindajaid. Eksitav info toob probleeme kõikidele osapooltele.