02.04.2025
Rakvere Reaalkooli õppejuht Kadri Vahula avab, mida tähendab olla nutivaba kool ning kuidas nutipaastust jõuti õuevahetundide ja rahulolevate õpetajate, õpilaste ning emade-isadeni.
Fotol: Kadri Vahula, Rakvere Reaalkooli õppejuht
Tee nutivabaduseni
“Me märkasime pärast COVIDi aega, kui koolid taas avati, et maja on kuidagi väga rahulik – lapsed on oma nutiseadmetes seinte ääres ning korra hoidmist vahetudide ajal ei olnud üldse vaja. Märkasime ka, et lastel on koolirõõm kadunud ning teise kooliastme õpilaste ehk siis 4.-6. klasside õpilaste ümberlülitumine telefonilt tundi oli päris keeruline,” avaldas Rakvere Reaalkooli õppejuht Kadri Vahula põhjused suunamuutuseks. Sealt hakkaski koolil arenema idee päris nutitelefoni vaba kooli suunas. “Seda toetas muidugi ka see, et meil on esimene kooliaste ehk siis 1.-3. klassid nutivabad olnud juba aastaid ja tundus igati loogiline, et seda põhimõtet järgiks terve kool,” põhjendas Vahula. Nutivaba kooli põhimõte terves koolis tegi asja lihtsamaks ka esimesest kooliastmest teise üleminekul, kus õpilased olid üliõnnelikud, et neil on nüüd nutiseadmed lubatud ning see elevus kandus muidugi üle ka tundi.
Mõttest tegudeni
Õppejuht kirjeldab, et kooli juhtkond võttis nutivaba kooli mõtte õpetajatele mõelda ja arvas, et jah, see on raske, aga nad proovivad. “Muidugi olid meil mitmed hirmud. Näiteks see, et koolipäev ei ole nii pikk ja me võtaksime nutitelefoni keeluga lastelt ära omavahelise suhtlemise aja,” tõi Vahula välja ning lisas, et koolipäeva jooksul on kaks pikka 30-minutist vahetundi ja kui sealt ära võtta nutitelefoni aeg, siis oli oluline lastele kindlasti midagi asemele pakkuda. “Ei saa nii teha, et ära võtad, aga asemel ei paku midagi. Algul me aga nii nutikad selles osas polnud,” toob õppejuht välja esimesed mõttekohad. Kuna kool oli liitunud ka liikuma kutsuva kooli algatusega, siis olid koridorides mänguvahendid olemas, kuid nendele oli vaja pakkuda lisategevusi ka näiteks pallivahetundide ja õuetegevuste näol. “See oli üks suur algatus, mis meil kohe algusest hästi tööle hakkas,” rõõmustab Vahula ning kirjeldab, et sealt kasvasid välja õuevahetunnid, mis sobisid kooli 30-minutiste vahetundide jaoks ideaalselt. “Oleme suunanud lapsed täiesti teadlikult õue mängima,” märgib õppejuht Vahula.
Fotol: Rakvere Reaalkooli sisehoovi muruala
Telefone asendab õuevahetund
Kool hakkas lastele õue looma erinevaid võimalusi – markeeritud mängualad, mängud, vahendid. “Kui anda lastele võimalus, siis nad lähevad mängima ja me saimegi oma lapsed vahetundideks õue!” kirjeldas Vahula õhinal ning lisas, et koolis on 700 last ja õuetegevustega on jõutud faasi, et koolil on vahendeid varuga, sest kui lapsed mängivad, on loomulik, et need kuluvad ja lähevad katki. “Osad mänguvahendid on meil õues kastides igaühele võtmiseks ja on ka vahendeid, mida me ei hoia õues, vaid neid saab laenutada õpetajate käest. Seda kõik teavad ja selline süsteem meie koolis toimib,” kirjeldab õppejuht kokkuleppeid õpilastega.
Fotol: kooli sisehoovi mänguväljak
Vahula lisab, et ka koolimajja sisse on paigutatud mitmesse kohta keksumäng, lauamängud ja pehmed pallid, mida saab mängida koridoris. “Sellega õpetame lastele ka asju hoidma ja neid võetud kohta tagasi panema, kui mäng on läbi,” ütleb ta ning võtab kokku, et kool on ajaga kasvanud liikuma kutsuvaks nutivabaks kooliks.
Tühjad koridorid näitavad muutust
“Lapsed igal juhul liiguvad palju rohkem kui varem. Selline hulk lapsi, kes praegu õues käib, pole meil koolis varem mitte kunagi olnud,” ütleb Vahula uhkusega. Üheks põhjuseks on kindlasti pikad vahetunnid ja laste teadlik suunamine õue. Paranenud on ka laste eneseregulatsiooni oskus. Nad planeerivad oma tegevusi ette, arvestavad seejuures ajaga. “Muidugi on lapsed õuest tundi tulles energilised aga hingeldavaid lapsi on õpetajate sõnutsi palju kergem maha rahustada kui näiteks ekraaniärevusega last,” nendib Vahula.
Fotol: rulahuvilised õuevahetunnis
Muudatust planeerides räägiti ka psühholoogiga, kes Rakvere Reaalkoolis kolmel päeval nädalas töötab. “Ta tõi välja, et peame nutiseadmete piiramisel arvestama nii kiusamise kasvuga kui ka näiteks nende noortega, kes oma ärevust või eraldatust telefoni abil kompenseerivad,” märkis Vahula ning lisas, et seega ei saa arvestada, et kõik lapsed õhinaga õue mängima lähevad. “Lõime koolimaja aatriumisse vaikuse nurga neile, kes tahavad olla omaette – lugeda, lauamänge mängida, mõelda oma mõtteid või ajada sõbraga juttu,” kirjeldab Vahula alternatiivseid võimalusi.
Fotol: vaikne nurk kooli aatriumis
Muutus algas õpetajatest
Esmalt arutati nutivaba kooli ideed õpetajatega, kellega jõuti enam-vähem mõteteni, kuidas seda rakendada. “Seejärel rääkisime õpilastega ja tegime seda kahes osas – esmalt teise (4.-6. klass) ja siis kolmanda kooliastmega (7.-9. klass). Pakkusime ideed neile soodsas suunas ehk mida head me selle algatusega õpilastele soovime ja mida ära võetud asjale asemele pakume. Meie põhiline idee oli see, et me ei korja õpilastelt telefone ära, vaid loodame nende vaikivale kokkuleppele neid koolis mitte kasutada ning oleme sellel teel ise eeskujuks,” kirjeldas õppejuht Vahula esimesi samme muutuse suunas. Ta lisas, et teise kooliastme õpilased ei olnud plaani osas kriitilised, aga kolmanda kooliastme õpilased küll. “Küsiti, et kuidas nii saab ja mis siis, kui ikka on vaja tunniplaani vaadata või ema-isaga rääkida. Nendele küsimustele proovisime leida üheskoos lahendust ja leidsime ka,” võttis Vahula kokku. Nutivabaduse üks eeliseid on see, et lapsed õpivad suhtlema omavahel näost-näkku ja mis veelgi olulisem, minimaalseks on jäänud koolipäeva ajal suhtlus ema-isaga. Kui laps on mingi asja koju unustanud, siis ema-isa ei too seda helistamise peale kooli järele, vaid laps peab ikkagi ise oma kohustused ja ülesanded meeles pidama. “Arutasime lõpuks ideed ka lapsevanematega ning sealt ei tulnud ühtegi takistust, pigem vastupidi, saime oma mõttele toetust juurde,” lisab Vahula.
Fotol: slackline ala
Vaim puhkab liikudes
Rakvere Reaalkooli õpetajad on välja toonud, et muutuse järel on lapsed rahulikumad ning nendega saab lihtsamalt kontakti. Ühtse nutivabaduse kokkuleppe järel ei ole olnud enam lastega vaja sõdida või läbirääkimisi pidada teemal, miks on vaja telefon kooli tulles kotti ära panna. “Tundidega on hõlpsam alustada ja ma usun, et see on lihtsam kindlasti ka õpilase enda vaatest,” arvab Vahula.
Fotol: ronila
Nutivabaks kooliks saamisel on Rakvere Reaalkooli headeks koostööpartneriteks ka lapsevanemad, kes mõistavad, et füüsiline liikumine on lastele oluline ja vajalik, kuid lapse vaimse tervise toetamise ja hoidmise oskusi on aga vaja selgitada.
