Praxis uurib ja katsetab toimivaid sekkumisi laste liikumise ja tervisliku toitumise valdkonnas

Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partneritena uurib ja katsetab Mõttekoda Praxis koostöös Tartu Ülikooliga aastatel 2024-2025 Eestis  tõenduspõhiseid sekkumisi, mis edendaksid lasteasutustes liikumist ja tervislikku toitumist. Oleme koostanud ülevaate 26 sekkumisest mõlemast valdkonnast ning maikuus kohtume koolide-lasteaedade esindajatega, et tutvustada neile sekkumisi ja haridusasutuste osalusvõimalusi uurimisetappides.

Mõttekoda Praxis, Tartu Ülikooli Liikumislabor ning Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut viivad läbi uuringu, mille raames kaasavad Eesti kooli- ja koolieelseid lasteasutusi liikumise ja tervisliku toitumise edendamise katsetustesse.

Varajane sekkumine viib pikaajalisemate positiivsete tulemusteni 

Teame, et nii tervislik toitumine kui aktiivne liikumine on olulised tervise hoidmiseks, erinevate terviseriskide, haiguste ennetamiseks ja suremuse vähendamiseks (1, 2). Meid ümbritsev keskkond soodustab kehalist liikumist üha vähem, mistõttu on keeruline igapäevaselt kehale soovitatud mahus füüsilist koormust võimaldada.

Mugavust soosivast keskkonnast tulenevalt on ka Eesti inimeste kehaline aktiivsus kesine: Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemel liigub vaid 22% Eesti elanikest; pooled inimestest tegelevad liikumisharrastustega vähemalt korra nädalas, kuid mitte piisaval koormusel, et tervisele positiivset mõju avaldada (3). Eesti noorte seas on kehaline aktiivsus ebapiisav ja toitumisega on olukord sama kesine. Laste puhul on täheldatud, et ülekaalulisus on muutumas aina tavapärasemaks (4) ning koolilaste toitumisharjumused on kesised (5).

Uuringute kohaselt viib varajane sekkumine inimeste tervisekäitumisse pika­ajalisemate positiivsete tulemusteni (6). Seetõttu on lapseeas tervisliku toitumise ja liikumise edendamine hädavajalik. Varakult omandatud tervisealased teadmised, oskused ja käitumismustrid toetavad ka vanemas eas tervist. Teadliku tervisekäitumise tulemusena kasvab inimeste oodatav eluiga ning pikenevad tervena elatud eluaastad.

Oleme endale teadvustanud, et kuigi meil on olemas info käitumist mõjutavatest teguritest, siis ei ole meil ei ole veel piisavalt teadmisi sekkumistest, mis tervisekäitumist mõjutavaid tegureid adresseeriks ja seeläbi käitumist soovitavas suunas kujundaks. Ülemaailmselt on uuritud ja kirjeldatud mitmeid toitumise ning liikumise alaseid sekkumisi. Eestis sihipäraseid uuringuid tehtud ei ole ning tänasel päeval on rakendust leidnud vaid üksikud sekkumised, näiteks Liikuma Kutsuva Kooli aktiivne ainetund ja aktiivne vahetund ning Tervise Arengu Instituudi Seikluste Laegas.

Selleks, et piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui ka koolis efektiivselt edendada, peame tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ning neid edukalt rakendama. Soovides, et tervise edendamine toimuks eesmärgipäraselt, tugineks parimatele võimalikele teadmistele ning avaldaks hiljem ka positiivset mõju, on vajalik uurida, kas üks või teine sekkumine on kohalikus kontekstis valitud sihtrühmade hulgas rakendatav. Selle jaoks on vaja läbi viia rakendatavusuuringuid, et välja selgitada kas ja kuidas on võimalik sekkumisi parimal moel ellu viia (13). See on oluline aspekt, et tagada kõige kuluefektiivseimal moel sekkumiste sobivus, kohandamisvajadused ja ka inimeste endi kaasamine.

Eelnevast lähtudes on Praxisel ja Tartu Ülikoolil sellel ja järgmisel aastal plaanis noorte liikumist ja toitumist parendavad tegevused. Uuringut alustasime kirjanduse ülevaatega, et leida parimaid tõenduspõhiseid toitumis- ja liikumisalaseid sekkumisi ning jätkasime kvalitatiivuuringuga, et selgitada välja koolide ja lasteaedade kaasamise võimekusi. Selle aasta teises pooles asume Eesti koolides ja lasteaedades sihtrühmade käest kogutud sisendi põhjal katsetama mõningaid väljavalitud sekkumisi. Uuringu viimases etapid, 2025. aasta lõpus, korraldame ühe suure ürituse, kus tutvustame uuringutulemusi haridusasutuste esindajatele, tervise- ja käitumisteaduste valdkonna ekspertidele, poliitikakujundajatele ning teistele toitumise ja liikumise huvilistele.

Kogemusi teaduskirjandusest: 26 sekkumist

Hetkel on meil valminud kirjanduse ülevaade haridusasutustes rakendatud toitumise ja liikumise parimatest tõenduspõhistest sekkumistest. Kirjeldatud 26-st sekkumisest seitse edendavad toitumist ja kehalist aktiivsust, kümme on suunatud toitumisele ja ülejäänud üheksa keskenduvad kehalise aktiivsuse temaatikale. Lasteaia sihtrühmas järeleproovitud sekkumisi õnnestus leida kaks. Olemasolevast ülevaatest leiab väga eriilmelisi positiivsete tulemustega ja erinevates riikides uuritud sekkumisi. Osad sekkumised kestsid vaid mõned nädalad, ent oli ka sekkumisi, mis olid pikemad kui üks kooliaasta. Leitud sekkumised on peamiselt suunatud teisele ja kolmandale kooliastmele, üks sekkumine oli suunatud vaid tüdrukutele.

Näiteks ühe sekkumise (11), mis kestis kolm kuud, eesmärk oli muuta koolide mängu­väljakud liikuma kutsuvamaks. Muuhulgas koosnes sekkumine mängu­väljakutel muudatuste tegemisest: väljakutele lisati materjale ja vahendeid, millel ei olnud konkreetset mänguväärtust (rehvid, kangad jm), kuid mis vastasid konkreetsetele standarditele. Samal ajal viidi läbi ülesandeid ja arutelusid täiskasvanute seas, et uurida kogemusi ja uskumusi aktiivse mängu kasude ja riskide osas. Sekkumise peamine tulemusnäitaja oli kehaline aktiivsus, mida mõõdeti kiirendusanduritega. Selgus, et sekkumisgrupi lapsed olid 12% juhtudest rohkem mõõduka või tugeva intensiivsusega aktiivsed, kui kontrollgrupi lapsed. Programmi piirang on see, et muudetakse haridusasutuse hoovis olevat mänguplatsi, kuid laste ligipääs mänguplatsile võib olla erinev, näiteks olenevalt sellest, millal ja kui palju on ette nähtud, et laps saab asutuse hoovis päeva jooksul viibida.

Eelpool toodud näide on vaid üks mitmest positiivset mõju avaldanud sekkumisetest. 9. mail Tartus ja 16. mail Tallinnas tutvustame haridusasutuste esindajatele ja maakondlikele tervisedendajatele ka teisi leide. Lisaks arutame üheskoos, kas ja milliseid sekkumisi võiks Eestiski rakendada. Juhul, kui oled sihtrühma esindaja ja sooviksid Tartu või Tallinna üritusel osaleda või lihtsalt projekti kohta lisainfot, võta ühendust aadressil anni.kurmiste@praxis.ee.

Projekti kohta saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.

Anni Kurmiste, projektijuht ja Praxise tervisevaldkonna analüütik 

Kasutatud allikad:

^{1 – Kyu HH, et al. (2016). Physical activity and risk of breast cancer, colon cancer, diabetes, ischemic heart disease, and ischemic stroke events: systematic review and dose-response meta-analysis for the Global Burden of Disease Study 2013. BMJ, 354.} 

^{2 – Aunde D, et al. (2017). Fruit and vegetable intake and the risk of cardiovascular disease, total cancer and all-cause mortality – a systematic review and dose-response meta-analysis of prospective studies. Int J Epidemiol, 46(3):1029–56.} 

^{3 – Mikk M. (2019). Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016. Magistritöö. Tartu Ülikool. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/65429/MA_Marii_%20Mikk_2019.pdf?sequence=1&isAllowed=y} 

^{4 – Metsoja A, Nelis L, Nurk E. (2018). WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-03/152586931296_WHO_Childhood_Obesity_Surveillance_Initiative_COSI.pdf}  

^{5 – Gluškova N, Nelis L, Nurk E. (2021). Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-09/COSI_2021_EST_lingitud_WEB.pdf}  

^{6 – Rhodes RE, et al. (2017). Physical activity: Health impact, prevalence, correlates and interventions. Psychol Health, 32(8):942–75.} 

^{7 – Marteau TM, Hollands GJ, Kelly MP. (2015). Changing population behavior and reducing health disparities: Exploring the potential of “choice architecture” interventions. Kaplan RM, Spittel M, David DH (ed). Emerging Behavioral and Social Science Perspectives on Population Health. Bethesda, M.D: National Institutes of Health/Agency for Healthcare Research and Quality.} 

^{8 – Kelly MP & Barker M. (2016). Why is changing health-related behaviour so difficult? Public Health, 136:109-16.}  

^{9 – Inchley J, et al. (2020). Spotlight on adolescent health and well-being. Findings from the 2017/2018 Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) survey in Europe and Canada. International report. Volume 1. Key findings. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe.} 

^{10 – EVIPNet Europe. (2017). Reducing the consumption of sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia. Copenhagen: World Health Organization.} 

^{11 – Engelen L, Bundy AC, et al. (2013). Increasing physical activity in young primary school children – it’s child’s play: A cluster randomised controlled trial. Preventive Medicine 56(5):319-325.}  

^{Foto: Pexels}