02.04.2025
Pärnumaa Spordiliidu juht Kaisa Aasa räägib intervjuus suvepealinna ja Pärnu maakonna elanike liikumisharjumustest ning spordiliidu tegevustest liikumisaktiivsuse suurendamisel.
Kuidas te Pärnumaa elanike liikumisaktiivsust suurendate?
Me planeerime sportlikke tegevusi vanusepõhiselt ehk siis vanuserühmade järgi, aga meil on ka tegevusi, mida me teeme peredele. Ka peredele mõeldud tegevused on jaotatud tegelikult vanuserühma järgi – noorematele ja eakamatele. Suurelt oleme ette võtnud ka koolinoorte liikumisharrastuse edendamise. Alustasime selle uue ja ainulaadse algatusega 2022. aastal. Oleme korraldanud noortele teemanädalaid, mis tähendab seda, et noored saavad tutvuda treenerite käe all nii koolis kui ka spordibaasides erinevate aladega, mida Pärnumaal on võimalik harrastada. See algatus on hästi populaarne ja toimub iga kuu ühel nädalal. Väga hästi on hoo sisse saanud näiteks ka pilootprojekti raames toimuvad iganädalased treeningud erivajadustega inimestele. Seal löövad kaasa pigem eakad.
Kogu pere liikumispäev Jõulumäel, foto: Kristjan Orula
Milliseid liikumissündmusi Pärnumaal veel välja toote?
Pilootporjekti raames oleme teinud Pärnu Ülejõe koolis hariduslike erivajadustega lastele suunatud tasuta treeninguid. See on samuti kitsas ja väga konkreetne sihtgrupp, kellele seda algatust oli väga vaja. Peredele on aga meil mõeldud näiteks kogu pere liikumispäevad ja liikumiskampaaniad. Hea meel on selle üle, et meie suur maakondlik kogupere liikumispäev on läinud väiksemana edasi Pärnumaa teistesse omavalitsustesse – Torisse, Paikusele. See näitab head koostööd ja jätkusuutlikkust. Rattaorienteerumine on perekondlik sündmus, mis kogub aina populaarsust. See on mõnus ühine kulgemine rattal, läbides kindlaid punkte linnas. Orienteerumisneljapäevakud ning Pärnumaa aastajooksud on ka järjest rohkem populaarsust kogunud. Järjest enam võtavad hoogu üles discgolfi nädalamängud, kus on ka hästi aktiivne seltskond eesotsas. Ehk siis kokkuvõtvalt, oleme võtnud fookusesse koolinoored, erivajadustega inimesed ning pered. Sündmuste korraldamisel on spordiliidu roll olla kompetentsikeskus ja aidata spordiklubidel saada nähtavust.
Pärnumaa Võidupüha maratoni lastejooksud, foto: Kristjan Orula
Kui palju keskendute oma töös teadusele ja kui palju siseveendumusele?
Näiteks koolinoortega tegeleb liidus kaks inimest ja nendega töö põhineb ikkagi statistikal. Me tõime selle suuna eraldi sisse seepärast, et koolinoorte võistlused katavad suhteliselt väikest sihtgruppi ja oluline on kaasata, motiveerida ja pakkuda võimalusi lisaks ka neile, kes ei käi erinevates trennides või ei ole leidnud endale sobivat spordiala, millega tegeleda. Teine, millele oma töös baseerume, on 2019. aastal läbi viidud põhjalik Pärnumaa elanike liikumisharjumuste uuring. Sealt tuligi väga hästi välja, millest inimesed puudust tunnevad, mida teha tahaksid ja mis võimalused peaksid meil selleks olema. Selle uuringu tulemuste põhjalt oma tegevused oleme ka loonud.
Kas ja kuidas te aktiveerite mitteliikujaid?
Mitteliikujate puhul on oluline, et nad prooviksid ning katsetaksid ja leiaksid omale meelepärase tegevuse. Meelepärase liikumisviisi leidmisel on negatiivne külg see, et ei osata õiget tehnikat ja seetõttu kannatab sooritus ning treeningust saadav mõnus tunne. Jooksmisel on näiteks vale tehnika või treeningvarustusega võimalik endale liiga teha. Selleks on alade baasõpetus väga oluline ning selleks me teemegi juhendatud treeninguid.
Kuidas toimub Pärnumaal liikumisalgatuste finatseerimine?
Kui me räägime konkreetsetest sündmustest, siis need toimuvad projektirahastusest, mida me taotleme. Muidugi on meil ka tegevustoetused ja oma eelarve, millest me finantseerime oma iganädalasi tegevusi ja ühingut ennast. Põhilised koostööpartnerid on ikka kohalikud omavalitsused ja kultuuriministeerium.
Kui sündmuste osalustasudest rääkida, siis enamus meie poolt pakutavaid sündmusi on osalejale tasuta. Väikese tasu eest on aga näiteks rannaspordifestival.
Mis on Pärnumaa spordiliidu viimaste aastate suurimad saavutused?
Ma pean väga oluliseks 2019. aastal alustatud koostööseminare, mis on kasvanud ja laienenud ning mis on mõeldud eeskätt KOVidele ja koostööpartneritele. Koostöö on osapoolte vahel läinud selle järel palju sisukamaks ja eesmärgipärasemaks. Samuti tutvume teiste maakondade ja riikide praktikatega. On väga oluline oma silmaringi avardada, parim viis selleks on uurida teiste tegijate kogemusi. Lisaks toon esile koolinoorte võistlusvälise tegevusega alustamise, mis on igal juhul väga suur töövõit. Ka väärib väljatoomist avalike paneeldiskussioonide algatamine spordijuhtide ja kohalike tippsportlastega. Näen, et eeskujud spordis on väga olulised motivatsioonikujundajad.
Õppesõit Soomes, foto: erakogu
Kellega peate oluliseks teha koostööd, et muutusi saavutada?
Eesotsas on igal juhul meie kohalikud omavalitsused, kes meid ja spordiklubisid rahastavad. Järgmiseks on maakondlikud organisatsioonid – meil Pärnumaa arenduskeskus näiteks. Siit edasi kolmas koostööpartner on Kultuuriministeerium, kes on samuti üks meie peamiseid rahastajaid. Kui rahastajad välja jätta, siis üks meie suunanäitajatest laiemas vaates on kindlasti ka Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kellele saab alati toetuda ja nõu küsida.
Paneeldiskussioonipäev spordijuhtide ja sportlastega, foto: erakogu
Kuidas erineb Pärnumaa teistest omavalitsustest oma liikumisharrastajate huvide poolest?
No eks kindlasti meri ja jõgi on väga-väga suured plussid, mis annavad meile võimaluse huvitavaid alasid harrastada. Väga palju oleneb muidugi ka eestvedajatest, kui palju näiteks kasutatakse ära oma töövõite spordimaastikul ning kas keskendutakse harrastajate hulgale või tulevase olümpiavõitja otsingule.
Pärnumaal on võimalus kasutada merd ja jõge ehk siis harrastada sõudmist, aerutamist, purjetamist, jetisporti. Kahe viimase aastaga on populaarsust kasvatanud kärestikuslaalom, mida saab harrastada Sindis spetsiaalselt sinna rajatud laskumisel. Rääkimata discgolfist. Maailmatipp on ju meie juurest pärit, seega on see ala Pärnumaal väga-väga populaarne. Meil pole aga kahjuks discgolfi harrastajate täpset numbrit, sest väga paljud ei kuulu klubidesse ja teevad seda ala iseseisvalt.
Kas Pärnu suvi annab võimaluse liikumise olulisusele kuidagi täiendavalt tähelepanu pöörata?
Muidugi! Pärnu rand annab meile imelised võimalused sportimiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. Võrkpalliväljakud, Beach Arena Düün on suvi läbi inimestest pungil. Seal mängitgakse palli, tennist, tehakse maadlust. See on keskus, kus harrastaja kohtub tippsportlasega. Meil on üle linna ja maakonna mitmeid väliväljakuid, meil on pikk ja korralik kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab omavahel tervet linna. Kuigi juuli, puhkuste kuu, on meil Spordiliidu algatatud sündmuste mõttes teadlikult kesine, siis avalikud spordiplatsid on rahvast täis ja pidevas kasutuses. Jõe ääres on kaks väga korralikku ujumiskohta, mis mõlemad on suvel aktiivses kasutuses.
Pärnu Beach Arena ja rannatennis, foto: erakogu
Milline on liikuva pärnaka profiil?
Meil on aastaringselt väga palju erinevaid võimalusi ning seetõttu ma tahaks ikkagi uskuda, et keskmine pärnakas on leidnud enda jaoks meelepärase liikumisviisi. Ükskõik, mis see ka siis poleks!
