02.04.2025
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga ajakohastas selle aasta alguses liikumisharrastuse treeneri õppekava ning taaskäivitas treenerite väljaõppe. Üldise füüsilise aktiivsusega seotud kompetentside arendamisele suunatud treenerite ettevalmistamine on üks olulistest lahendustest eestimaalaste vähese kehalise aktiivsuse probleemile.
Järgmine abitreeneri (EKR 3) eriala koolitus toimub kahes osas: 8.-9. november Tallinnas ja 15.-16. november Tartus. Koolitusmaht on kokku 30 tundi. Detailse ajakava ja registreerumisvormi leiab siit.
Liikumisharrastuse treeneri koolitusele on oodatud enesetäiendamisest huvitatud harrastajad ja liikumisentusiastid, treeningute juhendajad, liikumisõpetajad ja muu eriala treenerid. Treenerikutse saamiseks tuleb lisaks erialakoolitusele läbida spordi üldainete ja esmaabi koolitus.
Liikumisharrastuse treeneri õppekava on suunatud inimeste füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kompetentside toetamisele ja arendamisele selliselt, et see soodustaks inimese kehaliselt aktiivset eluviisi ning motiveeriks teda regulaarselt tegelema liikumisharrastusega.
Õppekava uuendamisel on võetud aluseks kehalise kirjaoskuse kontseptsioon, mis käsitleb inimese suhet liikumisse ja kehalisse aktiivsusesse. „Kehalist kirjaoskust on sarnaselt lugemise ja kirjutamisega võimalik omandada õppides ja harjutades. Kehalise kirjaoskuse omandamisel mängib suurt rolli see, kuidas me kehalise aktiivsuse ajal liigutusi teeme, mida mõtleme ja tunneme ning kuidas suhestume. Nende elementide kaudu saame tekitada positiivse sideme liikumisega, mis suurendab tõenäosust olla ja jääda aktiivseks,“ ütles liikumisharrastuse treenerikutse koordinaator, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse projektijuht Renna Nelis. „Inimene, kellel on lapsepõlvest negatiivne suhe liikumisega, on tõenäoliselt ka täiskasvanuna väheliikuvam. Liikumisharrastajate arvu kasvu saavutamiseks peaksime mõistma, millisest kehalise kirjaoskuse komponendist on väheaktiivsetel inimestel puudu ja milles nad vajavad järeleaitamist. Näeme, et liikumisharrastuse treener on see tugi, kes saaks inimesi nende kehalise kirjaoskuse arendamisel toetada ja seeläbi parandada nende füüsilist ja vaimset võimekust,“ lisas Nelis.
Liikumisharrastuse treening sisaldab erinevaid enimlevinud liikumisviise, et arendada kehalist ja vaimset tervist mitmekülgselt ning aidata inimese jaoks välja selgitada tema jaoks kõige meeldivam liikumisviis. Selle tulemusena peaks tekkima regulaarne liikumisharjumus.
„Liikumisharrastuse treener ei ole pelgalt treeningu juhendaja, vaid ka motiveerija, nõustaja ja toetav treeningkaaslane. Ta on ka kogukonna eestvedaja, kes aitab parandada oma kogukonna inimeste elukvaliteeti, aitab tõsta sotsiaalset kaasatust ja luua tervema elukeskkonna. Tulevikus peaks liikumisharrastuse treenerist saama toetav tugi meie tervishoiusüsteemile, et aidata ka nendel, kes terviseseisundist või muudest probleemidest tulenevalt pole piisavalt kehaliselt aktiivsed, leida tee regulaarse liikumisharrastuse juurde,“ märkis Renna Nelis.
Liikumisharrastuse treenerikutset koordineerib SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Treenerikutset annab välja Eesti Olümpiakomitee.
Liikumisharrastuse treenerikutsest saab lähemalt lugeda siit.
