Mis see kehaline kirjaoskus veel on?

_{Henek Tomson
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik}

Kehalise kirjaoskuse mõiste on viimastel aastatel pälvinud suurt tähelepanu kui igas vanuses inimeste tervise ja heaolu edendamise vahend.

Rahvusvahelise kehalise kirjaoskuse assotsiatsiooni (IPLA) andmeil kasutas Margaret Whitehead kehalise kirjaoskuse kontseptsiooni esimest korda 1993. aastal oma ettekandes Austraalias Melbourne’is rahvusvahelisel kongressil¹. Vastavate teadustööde ja uuringute korraldamine on järgnevatel aastakümnetel andnud tugeva teoreetilise taustsüsteemi, mida riikliku tervisepoliitika kujundamisel arvesse võetakse. Näiteks leiab Inglismaa, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa konkreetsed kehalise kirjaoskuse definitsioonid^2–4. Siiski on mõningaid lahknevusi mõiste tähenduses.

Aastal 2017 defineeris IPLA kehalist kirjaoskust kui „motivatsiooni, enesekindlust, kehalist kompetentsust, teadmisi ja mõistmist“ väärtustada ning võtta vastutus kehalise tegevusega tegelemise eest kogu eluks².

Selle artikli eesmärk on avada kehalise kirjaoskuse mõiste riikide näitel ja tutvustada teoreetilisi mudeleid, mis lihtsustavad kontseptsiooni rakendamist tervise ja hariduse kontekstis.

_{Joonis 1. Kehalist kirjaoskust käsitlevate teadusartiklite koondarvu suurenemine PubMedi® andmebaasi põhjal seisuga 31. oktoober 2023.}

Kehaline kirjaoskus Eestis

Eesti Haridusteaduste ajakirjas 2021. aastal avaldatud artikli põhjal on kehalise kirjaoskuse eesmärk luua eeldused, et inimene oskaks tervislikult elada, rakendades kontseptsiooniga seotud tuumelemente tervisliku eluviisi väärtusraamistiku loomisel⁵.

Pihu et al. (2021) artiklis viidatakse Dudley (2015)⁶ mudelile, mis sisaldab kehalise kirjaoskuse tugisammastena:

1) motivatsiooni ja käitumist;

2) liikumisoskusi ja kehalisi võimeid;

3) individuaalseid ja sotsiaalseid tegureid;

4) reegleid, taktikat ja strateegiat.

Dudley mudeli tuumelementide vastastikune toime võib soosida või pidurdada kehalise kirjaoskuse arenemist⁵.

Neid tegureid lühidalt avades tähistab motivatsioon ja käitumine sisemist motivatsiooni autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse tasandil. Liikumisoskusi ja kehalisi võimed saab kategoriseerida keskkonna alusel (nt liikumine maapinnal, vees, lumel või jääl ja õhus) või näiteks oskuse tüübi järgi (edasiliikumisoskus; kehakontrolliga seotud oskused; vahendi käsitsemise oskus, edasiliikumise oskus vahendil).

Individuaalsed ja sotsiaalsed tegurid tähistavad aspekti, mille abil paraneb koostöövõime ja seega tekib vastutus nii enda kui ka kaaslaste heaolu ning tervise eest. Reeglite, taktika ja strateegia komponendid kujundavad kehalise kirjaoskuse kontekstis põhimõtteid, kuidas mõtestada liikumine lahti nii, et kõigil oleks selles võimalik oma võimeid jõukohaselt rakendada, tunda kaasatust ja arendada otsustusvõimet muutuvates olukordades, nagu näiteks taktikaline kaitse- või ründe-eesmärk mänguolukorras. Sellist kehalise kirjaoskuse käsitust toetab ka Eestis algatatud liikuma kutsuva kooli programm. Aastal 2024 kehalise kasvatuse asemel täielikult rakenduva liikumisõpetuse ainekava kirjeldustes leiab samuti kehalise kirjaoskuse haridusliku eesmärgina⁷.

Kehalisel kirjaoskusel on suur roll liikumisharjumuse kujunemisel, seetõttu on nende tegurite põimumine ja rakendamine Eesti liikumisõpetuse ainekavas olnud viimastel aastatel üks konkreetsem hariduslik eesmärk. See, kuidas mõtestavad kontseptsiooni liikumisõpetajad võib märgatavalt erineda sellest, kuidas tõlgendavad kehalist kirjaoskust lapsevanemad või teised aineõpetajad. Mõiste avamine laiemale üldsusele ärgitab pidama diskussioone kehalise kirjaoskuse üle. Teadlikkuse kasvades on tõenäolisem, et asjaomaseid põhimõtteid hakatakse koolis rakendama.

 Kehaline kirjaoskus Inglismaal

Terminoloogia on seejuures väga oluline. Kehalise kirjaoskusega seoses on teaduskirjanduses tähendused muutunud võrdlemisi laialivalguvaks, see omakorda takistab arusaamist ja kogemuste juurutamist. Seetõttu kogunes 2022. aastal Inglismaal teadlaste ja ekspertide rühm, et töötada välja üheselt mõistetav metodoloogia².

Esmalt tehti tõendite ülevaade ja küsitlusuuring, et selgitada välja, milliseid tähendusi annavad kehalisele kirjaoskusele inimesed või organisatsioonid. Seejärel korraldati esimene riiklik konsultatsioon kehalise kirjaoskuse teemal. Konsensusavalduse koostamises osales eksperdipaneelis ligi 60 teadlast, praktikut ja spetsialisti, kellel olid teadmised ja kogemused kehalisest kirjaoskusest või kes olid erialaselt seotud sarnaste kontseptsioonidega. Projekti kaasati teavet andma ka lapsed ja noored. Seejärel arendati osaliste koostöös välja konsensuslik metodoloogia. Teine riiklik konsultatsioon oli tänavu, mille järelmina avaldati lõplik konsensusavaldus^{8, 9}.

Kehaline kirjaoskus defineeriti järgmiselt: „Kehaline kirjaoskus on meie suhe liikumise ja kehalise aktiivsusega kogu elu jooksul.“

Inglismaa käsitluses viitab kehalise kirjaoskuse mõistmine sellele, mil määral meil on positiivne ja tähendusrikas suhe liikumise ja kehalise aktiivsusega. Seejuures on see suhe liikumisega kompleksne ja pidevas muutuses. Liikumise ja kehalise aktiivsusega kokkupuudet või sellele pühendumist mõjutavad mitmesugused olulised tegurid (mõtted, tunded, kaasatus ja kogemused). Ära on märgitud, et termineid „liikumine“ ja „kehaline aktiivsus“ kasutatakse kogu selles konsensusavalduses katusterminitena, mis tähendab, et need hõlmavad laia tegevusvalikut, millega kaasneb liikumine (sealhulgas on sport, aktiivne vaba aeg, mäng, treening, elustiilitegevus ja aktiivne liikumine ühest kohast teise). Positiivne ja sisuline suhe liikumise ja kehalise aktiivsusega suurendab tõenäosust olla ja jääda aktiivseks, mis omakorda tugevdab inimese tervist, heaolu ja elukvaliteeti.

Kehalise kirjaoskuse omandamisel mängib ülisuurt rolli, kuidas me kehalise aktiivsuse ajal liigutusi teeme, suhestume, mõtleme ja tunneme. Liigutuste tegemine, suhestumine, mõtlemine ja tunded representeerivad vastavalt füüsilisi, sotsiaalseid, kognitiivseid ja afektiivseid õppimise ja arengu valdkondi. Nende valdkondade sidustatud tõhustamine kehalise kirjaoskuse kaudu aitab süvendada inimese sidet liikumisega, muutes selle  meeldivaks, tähendusrikkaks ja väärtuslikuks.

Tähtsal kohal on kehalise kirjaoskusega seotud kogemused. Tugev mõju on meie igapäevasel suhtlemisel teiste inimestega, kogukonnal, kus elame, ja üleüldiselt kultuuris, mida tajutakse. Samuti on tähtsad kohad ja ruumid: mil määral on võimalusi või takistusi kehalise kirjaoskuse arenguks. Positiivsed kogemused liikumisest ja kehalisest tegevusest julgustavad tulevikus olema aktiivse eluviisiga.

Viimaks toodi Inglismaa konsensusavalduses välja kehalise kirjaoskuse personaalsus. Igaühe taust erineb, seega igaühe tugevad küljed, vajadused, asjaolud ja eelnevad kogemused mõjutavad nende suhet liikumisse ja kehalisse aktiivsusse erinevalt. Kehalise kirjaoskuse kujundamisel on seega õpiväljundites vaja arvestada sihtrühmade erinevusi, et kontseptsioon haakuks isikliku taustsüsteemiga (isikuomadused, elulised asjaolud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid). Nõnda muutub liikumine tähenduslikuks ja ajendab elukestvalt kehalist kirjaoskust rakendama ning täiendama.

Kehaline kirjaoskus Uus-Meremaal

Uus-Meremaa on loonud kehalise kirjaoskuse tööraamistikke, kus on kirjeldatud, et kehaline kirjaoskus on kehalise tegevuse tähenduse igakülgne mõistmine ja rakendamine oma elus. See on inimese motivatsiooni, enesekindluse ja pädevuse kombinatsioon, et olla kehaliselt aktiivselt kaasatud, mida rikastavad tema teadmised selle kohta, kuidas selline tegevus tema heaolu parandab¹⁰.

Igal inimesel on erinev kehaline kirjaoskus, mis mängib keskset rolli tema üldises heaolus, mõjutades otsust osaleda kehalises tegevuses. See mõiste on mitmetahuline, peegeldades ümbritsevat, kultuuritausta ja palju muud. See ühendab kehalisi, sotsiaalseid, emotsionaalseid, kognitiivseid ja vaimseid elemente. Erinevate füüsiliste kogemuste kaudu arenenud kehaline kirjaoskus ei ole staatiline, vaid arenev protsess. Selles kontekstis on edasiarendusena mudelis toodud välja neli suuremat küpsusetaset ja millist aspekti kehalises kirjaoskuses arendatakse¹¹:

1) teadmiste all osatakse kehalise kirjaoskuse põhielemente kirjeldada ja ära tunda ning oma vajadustele kohandada;

2) suhtumiste raamistikus kaasatakse teisi ja toetakse kõigi kehalise kirjaoskuse arenemist;

3) käitumise juurde kuulub kehalise kirjaoskuse juurutamine kultuuri nii, et igaüks väärtustab kehalise aktiivsuse kasulikkust;

4) protsess annab võimaluse planeerida kehalist kirjaoskust organisatsiooni või inimeste ellu, et tagada elukestva kehalise kirjaoskuse järjepidev arenemine.

Esiletõstmist väärib mõte, et eriti suure mõjuga on kehaline tegevus lapsepõlves ja noorukieas, sest see kujundab eluaegseid harjumusi. Optimaalse mõju saavutamiseks peavad kogemused olema kvaliteetsed, sisendama motivatsiooni ja rõhutama aktiivsuse laiemat väärtust¹⁰.

Kehaline kirjaoskus Kanadas

Kehalise aktiivsuse objektiivne mõõtmine (aktseleromeetriga) näitas, et ainult 9% Kanada lastest ja noortest vanuses 5–17 aastat täitis vajalikul määral kehalise aktiivsuse soovitusi, mis on vähemalt 60 minutit mõõdukalt kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust iga päev. Laste ja noorte vähese kehalise aktiivsuse probleemi tõsidust arvestades algatati 2015. aastal Kanada kehalise kirjaoskuse teemal riiklik vastava sisuga terminoloogia väljatöötamine, et sidusrühmad saaksid kontseptsiooni ühtsemalt ellu viia³.

Kanada konsensusavalduses toetuti IPLA definitsioonile, kus kehaline kirjaoskus on motivatsioon, enesekindlus, kehaline kompetentsus, teadmine ja mõistmine väärtustada ja võtta vastutus kehalise tegevuse eest kogu eluks³. Samal ajal toodi välja neli tuumelementi, mida kehalise kirjaoskuse määratlemisel tuleb arvesse võtta.

_{Joonis 2. Kanada kehalise kirjaoskuse konsensusavaldus: protsess ja tulemus (kohandatud Tremblay et al., 2018 järgi)3.}

Lahtiseletatuna viitavad Kanada konsensusavalduse protsessi kirjelduses „motivatsioon ja enesekindlus“ inimese entusiasmile võtta kehaline aktiivsus enda elu loomulikuks osaks. Kehalist tegevust nauditakse ja enesekindlus toetab igapäevast kehalist aktiivsust. „Kehaline kompetentsus“ tähistab inimese oskust arendada liikumisvilumust ja erinevaid motoorikamustreid ning võimet kogeda mitmekülgset liigutuse intensiivsust ja kestust. „Teadmised ja mõistmine“ sisaldab kognitiivset protsessi, kus inimene on võimeline tuvastama ja väljendama liikumise seoseid tervise ja elustiiliga ning mõistab ka kehalise tegevusega seotud ohutust erinevates tingimustes ja keskkondades (näiteks temperatuuri arvestades või vees). Esile tuuakse ka „elukestev osalemine“, kus inimene võtab isikliku vastutuse kehalise kirjaoskuse arendamisel ja väljendab seda vastutust elukestvalt regulaarselt kehaliselt tähendusliku tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.

Paljud valdkonnad Kanadas (sport, meelelahutus, haridus ja tervishoid) on võtnud kasutusele kehalise kirjaoskuse kontseptsiooni ja kasutavad seda oma tegevuse planeerimisel³. Kasutusel on kehalise kirjaoskuse rakendamise tööriistakastid, näiteks kehalise kirjaoskuse hindamiseks tööriist PLAY (ingl physical literacy assessment for youth: https://physicalliteracy.ca/play-tools/) ja CAPL (Canadian assessment of physical literacy: https://www.capl-eclp.ca)³.

Etapiviisiline käsitlus

Kehalist kirjaoskust on sarnaselt arvutamise, lugemise ja kirjutamisega võimalik omandada õppides ja harjutades. Austraalia kehalise kirjaoskuse raamistikus on eristatud selles kontekstis kehalist, sotsiaalset, psühholoogilist ja kognitiivset domeeni^12, 13.

Kehalise kirjaoskuse õpiprotsess on etapiviisiline. Esmases etapis rajatakse põhialused ja avastatakse uusi liikumistahke, millele tegevus saaks toetuda. Näiteks jooksutehnikas harjutusena põlvede kõrgele toomine loob eeldused, et puusapainutajalihased suudaksid vastavalt liigutusmustrit sooritada korduvalt ja tõhusalt. Teises etapis omandatakse ja täiustatakse liigutusi. Akumuleeruvad oskused lubavad liikumisviisi rakendada erinevates olukordades, näiteks joosta erineva kiirusega, suunamuutustega, ennetada kukkumist või vältida takistusi. Kolmandas etapis kinnistatakse liikumisviisi ja saavutatakse meisterlikkus. Näiteks suudetakse joosta künklikul maastikul, lumes või liivas¹³.

Neljandas etapis kantakse oskused üle ja võimendatakse neid ehk kitsalt kehaliselt tegevuselt laiendatakse vilumusi ja teadmisi muule kehalisele tegevusele või luuakse kitsale liigutusviisile täiendav kvaliteet. Näiteks jooksutehnikat rakendatakse jalgpallis ja samal ajal saadakse aru, kuidas seda kitsast jooksuvilumust saab täiendada vastupidavust ning jõudu arendades, mõjutades nõnda pallimängu kvaliteeti. Lisaks on selles etapis kõigi domeenide (kehaline, sotsiaalne, psühholoogiline ja kognitiivne) toel võimalik igapäevaelule jätkusuutlikult lisandväärtust (nt tervis ja heaolu) anda¹³.

Psühholoogiline domeen on vajalik kõigis kehalise kirjaoskuse aspektides. See hõlmab enesehinnangut, enesekindlust ja motivatsiooni, mis võivad mõjutada nii õppimisprotsessi kui ka tulemusi. Samuti on tähtis oskus eneseregulatsioon (nn emotsioonide juhtimine), mis võimaldab inimesel kehaliselt tegutseda ka siis, kui see võib olla raske või ebamugav. Sotsiaalne domeen on vajalik eeskätt meeskonnas ja rühmas tegutsemiseks, aidates luua tugevaid suhteid, soodustada koostööd ja austust teiste vastu, järgides eetilisi põhimõtteid ja kultuurinorme. Kognitiivne domeen on vajalik teadmiste (hõlmates näiteks äratundmist või meenutamist) ja nende kasutamise (planeerimine, strateegia ja taktika kujundamine) seisukohalt. Need on vajalikud ohutuse ja riskide mõistmisel. Kokkuvõttes on kehaline, psühholoogiline, sotsiaalne ja kognitiivne domeen omavahel tihedalt seotud ning aitavad luua tervikliku kehalise kirjaoskuse, millel on positiivne mõju inimese suhtumisele, enesekindlusele ja naudingule kehalisest tegevusest ning aitab kaasa elukestvale liikumisharjumuse kujunemisele¹³.

Kui riiklikult ei ole vastu võetud ühtset valdkondadeülest kehalise kirjaoskuse definitsiooni, siis ei tähenda see automaatselt, et kontseptsiooni elemente ei kasutata igapäevases kehalise kasvatuse või liikumisõpetuse töös. Tabavalt on sellele viidanud teadlased Ove Østerlie ja Geir Olav Kristensen, kes võrdlesid Norra kehalise kasvatuse ainekava kehalise kirjaoskuse kontseptsiooniga. Esile tõsteti kehalise kirjaoskuse paralleeli ilma kui loodusnähtusega.

Ilm on konstruktsioon, mis ei eksisteeri iseenesest. Mitu elementi, millest igaüks on reaalne tegur, mõjutavad ilma (nt temperatuur, niiskus, tuule kiirus, õhurõhk jne)¹⁴.

Norras kasutatakse tuumelemente

Norra kehalise kasvatuse õppekavas ei kasutata sõnaselgelt terminina kehalist kirjaoskust, kuid tuumelemendid, millest kontseptsioon koosneb, on õppekavas tugevalt esindatud¹⁴. Aastal 2020 uuendatud Norra riiklik õppekava kinnitab, et kehaline kasvatus mängib ülisuurt rolli eluaegse liikumisharjumuse kujundamisel ja tervisliku, aktiivse ning individuaalsetele võimetele kohandatud elustiili säilitamisel¹⁵. Selle aine eesmärk on arendada õpilaste teadmisi, sensoorset taju, vahetuid kogemusi ja eneseväljendust kehaliste liigutuste kaudu. Kehaline tegevus ja õuesõpe eakaaslastega soodustab meeskonnatööd, empaatiat ja sallivust teiste vastu.

Norra õppekavas¹⁵ on esile tõstetud ka järgmised elemendid:

1) liikumine ja kehaline õppimine;

2) liikumistegevuses osalemine ja interaktsioon;

3) tegevus õues ja looduses ekslemine.

Selle tegevusega seostuvad ka baasoskused (suulised oskused, kirjutamine, lugemine, arvutamisoskus, digioskused), millele on antud kehaline mõõde¹⁵. Näiteks kirjutamine kehalises kasvatuse kontekstis tähendab enda arengu kavandamist, väljendamist ja hindamist aines: konkreetsemalt võimaldab selline metoodiline käsitlus koostada õpilasel iseseisvalt treeningukava või liikumisplaan ning suutlikust selle kvaliteeti ja mõju hinnata¹⁵.

Kehaline kirjaoskus on mudel, mis lihtsustab, kuid ei taga sisuliste õpiväljundite omaksvõtmist kehalise kasvatuse või liikumisõpetuse raames. Seetõttu on tähtis, et kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse tunnid sisaldaksid peale kehalise tegevuse ka eesmärgistatud õppetegevust, et tagada õpilaste mitmekülgne ja terviklik areng nii kehalises, psühholoogilises kui ka sotsiaalses mõõtmes.

Euroopa Liidu toel on Erasmus+ programmis loodud kehalise kirjaoskuse tööriistakast, millele indiviid, õpetaja või treener saaks toetuda kehalise kirjaoskuse hindamisel ja rakendamisel. Projekti „Physical Literacy for Life“ eesmärk on muuta kehaline kirjaoskus eurooplaste elukestva haridusteekonna keskseks elemendiks, mis hõlmab kehalist aktiivust, liikumist ja sporti¹⁶.

Euroopa Liidu toetatud algatust juhib rahvusvaheline spordi- ja kultuuriliit (ISCA) koos Euroopa ja Austraalia kümne partneriga. Kuigi kehalise kirjaoskuse termin kogub maailmas tuntust, võivad määratluste variatiivsus selle tähtsust ja rakendamist vähendada.

Teadusasutuste, ülikoolide, spordiorganisatsioonide ja projekti teiste partnerite eesmärk on arendada kehalise kirjaoskuse ühtset arusaama. Nõnda tugevdatakse mõttemalli „kehaliselt kirjaoskavast“ inimesest, tuues esile tema olulised pädevused, mida on vaja isiklikuks arenguks, tervise tagamiseks ja ühiskonnas osalemiseks. Pikaajaline eesmärk on kaasata kehaline kirjaoskus rahvusvahelisse õpilaste hindamisse (PISA), et hinnata järjepidevalt kehalist kirjaoskust kogu Euroopas.

Kehalise kirjaoskuse tööriistakasti kodanikule, õpetajale ja treenerile leiab rahvusvahelise spordi ja kultuuri liidu (ISCA) veebilehelt https://physical-literacy.isca.org/tools/¹⁷. Sellel tööriistakastil on sarnaselt eelnevalt esile tõstetud riiklikult defineeritud kontseptsioonidega põhidomeenid (kehaline, kognitiivne, emotsionaalne ja sotsiaalne), mille sisuline kasutus võib liikumisõpetuse metoodilist raamistikku õpiväljundites tugevdada.

_{Joonis 3. Kehalise kirjaoskuse tööriistakasti kodanikule, õpetajale ja treenerile.}

Toetudes 2021. aastal korraldatud Eesti õpilaste liikumisaktiivsuse kiirendusanduritega mõõtmise aruandele, milles toodi välja, et teises kooliastmes (4.–6. klass) täitsid maailma terviseorganisatsiooni soovituse (keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust päevas) ainult 29,8% lastest¹⁸, on Eesti laste ja noorte liikuma suunamisel vaja suure mõjuulatusega ja tõenduspõhist õppeprotsessi.

Kuigi kehalise kirjaoskuse käsitlus on käesoleva ülevaate põhjal mitmes detailis erinev, tuleb siiski teadvustada, et kontseptsioon on võrdlemisi laiahaardeline ega piirdu vaid kehaliste võimetega kitsalt liikumisõpetuse või sportliku treeningu raames, vaid sisaldab liikumist igapäevaelus, liikumisoskusi erinevates olukordades ja keskkondades, keha ja selle funktsioonide tundmist ning liikumisharjumuste kujundamist. Kehalise kirjaoskuse kujundamisel on seejuures suur roll mitte ainult koolil ja haridussüsteemil, vaid ka lapsevanematel ja kogu ühiskonnal.

Kirjaoskus ehk võime lugeda ja kirjutada on teadmiste ja oskuste pagas, mis on seotud keele struktuuri, grammatika, sõnavara ja tähenduse mõistmisega ning nende rakendamisega suhtlemisel kõnes ja tekstis info vastuvõtmiseks ja edastamiseks. Kehaline kirjaoskus viitab võimele kasutada keha eri osi ja liikumist, et lahendada lihtsaid või keerulisi kehalisi ülesandeid, luues eeldused tervise ja heaolu elukestvaks säilimiseks ning ühiskonnas toimetulekuks.

Austraalia kehalise domeeni 12 põhioskust

1. Liikumisoskused, mis võimaldavad inimesel keskkonnas (maa, vesi, lumi, jää) liikuda ühest kohast teise (nt libisemine, ronimine, kõndimine, jooksmine, hüppamine, ujudes liuglemine, sukeldumine).
2. Liikumisoskused varustusega (nt jalgrattasõit, suusatamine).
3. Liikumisoskused vahendiga (nt viskamine, püüdmine, jalaga löömine).
4. Koordinatsioon (nt tants, batuudihüpped).
5. Stabiilsus ja tasakaal (nt tasakaalulindil kõndimine, rula- või lumelauasõit).
6. Painduvus (nt venitused, jooga, akrobaatika).
7. Väledus (võime kiiresti suunda muuta: mänguolukorras liikumine ette, taha, küljele).
8. Jõud (nt raskuse tõstmine, tõmbamine või lükkamine).
9. Kardiovaskulaarne vastupidavus (nt kõndimine, matkamine, jooks, ujumine pikema distantsi või aja jooksul).
10. Lihasvastupidavus (nt korduvat lihaspingutust nõudva töö tegemine, kaljuronimine).
11. Reaktsiooniaeg (reageerimine mänguelementidele või kaaslaste liigutustele, sprindis reaktsioon stardipüstoli paugule).
12. Kiirus (nt jooksu kiirendus, hüppevõime).

Kasutatud kirjandus

1. International Physical Literacy Association. International Physical Literacy Association. https://www.physical-literacy.org.uk/ [sisenetud 29.10.2023].
2. Hurter, L. et al. Physical literacy consensus for England: evidence review. (2022).
3. Tremblay, M. S. et al. Canada’s physical literacy consensus statement: process and outcome. BMC Public Health 18, 1–18 (2018).
4. Shearer, C. et al. How is physical literacy defined? A contemporary update. Journal of Teaching in Physical Education 37, 237–245 (2018).
5. Pihu, M., Tilga, H. & Kull, M. Kehaline kirjaoskus – uus hariduslik eesmärk. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 9, 244–269 (2021).
6. Dudley, D. A. A conceptual model of observed physical literacy. The Physical Educator 72, (2015).
7. Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Kehaline kirjaoskus. https://liikumisopetus.ee/kehaline-kirjaoskus/ [sisenetud 31 .10.2023].
8. Roberts, W. M. et al. Physical Literacy Consensus for England: Second National Consultation on a Draft Consensus Statement. (2023).
9. Liverpool John Moores University. Physical Literacy Consensus Statement for England. https://www.ljmu.ac.uk/research/centres-and-institutes/physical-literacy (2023) [sisenetud 10.10.2023].
10. Sport New Zealand. Physical Literacy Approach. Preprint at https://sportnz.org.nz/media/4232/physical-literacy-1_5.pdf [sisenetud 01.11.2023].
11. Sport New Zealand. Physical Literacy Approach Maturity Model. Preprint at https://sportnz.org.nz/media/4232/physical-literacy-1_5.pdf [sisenetud 01.11.2023].
12. Keegan, R. J. et al. Defining physical literacy for application in Australia: a modified Delphi method. Journal of Teaching in Physical Education 38, 105–118 (2019).
13. The Australian Sports Commission. Physical literacy. https://www.sportaus.gov.au/physical_literacy [sisenetud 29.10.2023].
14. Østerlie, O. & Kristensen, G. O. Norwegian Physical Education Teacher Education Students’ Perceptions of the Subject Physical Education: A Qualitative Study of Students’ Reflections before Starting Their Studies. Educ Sci (Basel) 13, 499 (2023).
15. Ministry of Education and Research (Norway). Curriculum in Physical education (KRO01‑05). Aadressil: https://www.udir.no/lk20/kro01-05?lang=eng (2020) [sisenetud 31.10.2023].
16. International Sport and Culture Association (ISCA). Physical Literacy for Life. https://physical-literacy.isca.org/about/ [sisenetud 30.10.2023].
17. International Sport and Culture Association (ISCA). Physical Literacy for Life Self-Assessment Tools. https://physical-literacy.isca.org/tools/ [sisenetud 20.10.2023].
18. Tartu Ülikooli Liikumislabor; Ühendus Sport Kõigile. Õpilaste liikumisaktiivsuse aruanne. (2021).
19. Sport for Life Society; Physical Literacy for Life. Canada’s Physical Literacy Consensus Statement. https://physicalliteracy.ca/wp-content/uploads/2016/08/Consensus-Handout-EN-WEB_1.pdf (2015) [sisenetud 29.10.2023].