02.04.2025
Liikumisharrastuse konverentsi „Kääriku Kärajad: terve Eesti eest!“ teine päev keskendus liikumise, spordi, hariduse ja tervise omavahelistele seostele.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et me peaksime jõudma sinna, et kõikides koolides saaksid lapsed võimalikult palju liikuda. Samuti on Kallase sõnul oluline ka ruum ja aeg väljaspool kooli – kuna pool meie põhikoolilastest õpib täna linnas, on oluline ka linnaruumi kujundades mõelda sellele, et lastel oleks turvalisi võimalusi õues liikumiseks ja mängimiseks. Minister tõi välja, et oluline on teha olemasolevad koolihoovid ja spordiväljakud kõigile lahti.
Põltsamaa valla lasteaia direktor Annika Madissoni arvates laste liikumisaktiivsuse tõstmiseks on tähtis tuua lasteaiaõpetajate ja lapsevanemateni teadmist, et liikumine on lastele vajalik, seda on vaja teha rohkem ning et see ei ole lastele ohtlik. Lüllemäe Kooli direktor Mart Kase lisas, et kui haridusasutustes on loodud võimalused liikumiseks, näiteks madalseiklusrajad, tenniseväljakud, olemas on mänguvahendid ja võimalus jalgrattaga sõita, tahavad lapsed olla õues ilmast hoolimata. Kase arvates on laste liikumisharjumuste kujundamisel oluline kaasata ka lapsevanemaid, näiteks korraldada koolide juures näidistreeninguid mitte ainult lastele, vaid ka lapsevanematele. TÜ Liikumislabori juhataja Merike Kull rõhutas, et lisaks kooliajale on oluline, kuidas laps tuleb kooli ja läheb pärast koju, kas ta saab läbida seda teekonda aktiivselt – jalgsi või rattaga. Veel üks oluline võimalus, mida võiks koolides tänasest rohkem ära kasutada, on Kulli arvates õuevahetund. Liikuma Kutsuva Kooli programmi kogemus näitab, et kui õuevahetund on koolipäeva osa ja koolihoovis on vastavaid vahendeid liikumiseks ja mängimiseks, siis lapsed ka tahavad liikuda.
Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna asekantsler Tarvi Pürn tõi välja, et meil on täna parim liikumise ja sporditaristu, mis meil kunagi varem olnud on. Lapsi treeningutel on rohkem kutsetreenereid on rohkem, kuid kui me vaatame tervisenäitajaid, on need negatiivsed. Ainuüksi infrastruktuuri ja liikumise propageerimisega ei saa seda olukorda Pürni sõnul parandada, vaid on vaja valdkondade üleseid jõupingutusi, mis oleks suunatud liikumisaktiivsuse tõstmisele. Asekantsleri arvates kaasavad sport ja rahvaspordiüritused pigem neid, kes juba soovivad liikuda. Selleks, et ka passiivse eluviisiga inimesi liikuma panna, on vaja selliseid algatusi, mis aitaks õpetada inimestele liikumise baasoskusi ja algtõdesid, seda võiks korraldada näiteks tervisespordikeskuste juures, samuti teha selliseid algatusi ka haridusasutustes.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on viimase 10 aastaga ülemäärase kehakaaluga laste osakaal kolmekordistunud. Vaatamata sellele, et osa lapsi käib trennides, on nende muu elu üsna mugav ja passiivne. Oluline on luua võimalusi ka muul ajal aktiivne olla ja muuta ka suhtumist, lastes lastel olla liikuvamad koolipäeva ja lasteaia päeva jooksul. Minister tõi välja, et liikumisaktiivsuse tõstmiseks on väga oluline teha ministeeriumide vahelist koostöö, kuna vaid ühes valdkonnas on keeruline mõju saavutada. Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, elustiilihaigused on ravikulude topis, samas saab liikumise ja toitumise kaudu elustiilihaigusi vähendada. Tervisekassa on näiteks loomas igasse maakonda haridusasutusi tervise valdkonnas nõustavate spetsialistide ametikohti. Parv lisas, et arstide poolt liikumissoovituse positiivse mõju tõenduspõhisus on olemas ning „liikumisretsepti“ tasub ka meie tervishoiusüsteemis katsetada. PERHi kardioloogi, prof. Margus Viigimaa sõnul on Eestis viimase 25 aasta jooksul suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud ja liikumisel on selles oma osa. Samas on elanikkonna seas passiivne osa koguaeg olemas ja küsimus on, kuidas seda aktiveerida. Näha on, et inimesed hakkavad liikuma vaid siis, kui hakkab tekkima tervisega probleeme. Viigimaa arvates võib arstide poolt väljaantav „liikumisretsept“ olla üks võimalik lähenemine, mis aitaks haigusi ennetada ja panna inimesed liikuma enne, kui terviseprobleemid tekkima hakkavad.
Liikumisharrastuse konverents „Kääriku Kärajad: terve Eesti eest!“ toimus 2.-3. novembrini Kääriku Spordikeskuses ning keskendus vähese liikumisega seotud probleemidele lahenduste otsimisele kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja haridusvaldkondade üleselt.
Konverentsi FOTOGALERII on kättesaadav siin.
Konverentsi esimesel päeval arutati, kuidas on võimalik liikumine valdkondadeüleseks prioriteediks teha, kuidas tagada liikumisvõimalusi puuetega inimestele, kuidas motiveerida lapsi ja noori liikuma ning kuidas saab linnaruumi kujundada autovaba liikumist soosivaks. Ülevaate konverentsi esimese päeva ettekannetest ja aruteludest saab siit.
Konverentsi korraldas Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.
Konverents on järelvaadatav siin.
