02.04.2025
9.-10. oktoobrini toimub Kääriku Spordikeskuses liikumiskonverents „Terve Eesti eest!“. Konverents võtab kokku eestimaalaste liikumisharjumuste hetkeseisu ning tulevikuväljavaated ja keskendub vähese liikumisega seotud probleemidele lahenduste otsimisele valdkondade üleselt.
Konverentsi avas Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke, kes tõi oma ettekandes välja erinevate valdkondade koostöö olulisuse ja selle, et eestimaalaste liikuma panemise võti on liikumisentusiastide ühistel tegevustel elukaare ja sündmuste üleselt. Veel märkis Lõoke, et mitmed seatud eesmärgid – avatud koolide ja lasteaedade hoovid, tabletiretsepti asemel liikumisretsept perearstidelt, kergliiklusteed esimesena lumest puhtaks, innovatsioon liikumisedenduses, liikuma kutsuvad koolid – just ühise koostöö tulemusena saavutatud. “Me oleme võtnud endale eesmärgiks saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks aastaks 2035 ning suund selleks on meil juba praegu õige,” märkis Lõoke ning lõpetas oma avakõne lootusega, et meil on eeldused saada muuhulgas ka õuesõppe maaks, sest õuevahetunnid meil juba väga paljudes koolides toimuvad ning ka lasteaedades on normaalsus veeta iga vaba hetk, olenemata ilmast, kas siis õppides, mängides või sportides, õues.
Neuroteadlane Indrek Heinla Eesti Teadusagentuurist kõneles valdkondade ülesest koostööst ja teaduspõhisest lähenemisest. Heinla märkis, et liikumispööre on Eestis käimas ja see põhineb just kultuuri ja väärtuste muutuses. Veel selgitas Heinla, mis on teaduspõhisus ja kuidas teadusandmeid targalt kasutada. „Teaduspõhisuses on kaks lähenemist: evidence-based ehk otsused põhinevad rangetel teaduslikel tõenditel ja selle info põhjalt langetatakse otsus ning evidence-informed, mis tähendab, et lähenemine tugineb tõenditele aga lisaks võetakse arvesse ka praktilisi kogemusi, konteksti ja muid tegureid, mis võivad olla olulised otsuste tegemisel, võimaldades suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet,“ tõi Heinla välja. Veel märkis ta, et teadusest on väga palju kasu otsuste langetamisel, kuid ka suunda on vaja näidata ning seda saab teha eeskätt poliitikaga. Veel märkis Heinla, et väga oluline on seada pikem vaade või eesmärk, kuhu me tahame jõuda.
Spordiinnovaator Lore Cuypers kõneles konverentsil valdkondade ülesest koostööst ja liikumisinnovatsioonist Belgia näitel. Cuypers märkis, et mõelda suurelt on väiksele riigile ainus ellujäämise võimalus ning suurelt Belgia oma rahva tervise hoidmisel ka mõtleb ning soovitas seda teha ka Eestil. Ta tõi näiteks selle, et ainus viis inimesed liikuma saada, on luua neile selleks igapäevased ja mugavad võimalused elukoha lähedal. Selleks on Belgia teinud teadlikku tööd mitmetes linnades, muutnud linnakeskkonna inimeste-jalakäijate sõbralikuks, pakkudes võimalusi liikuda tööle, kooli või lastega koos poodi kergliiklusvahendeid kasutades. Belgia on tuntud oma äärmuslike ilmastikutingimuste poolest, kuid seda kasutavad kohalikud omavalitsused liikuvama keskkonna kujundamisel võimalusena, kasutades näiteks suurlinnadest läbi voolavaid jõgesid suvesoojade ilmadega supluseks, talvel võimalusena seal uisutada ning muul ajal harrastada teisi veespordialasid. Ka on linnaplaneerimisel targalt läbi mõeldud ühendused, mis näevad ette, et igapäevane liikumistrajektoor peaks jääma kuni 10 minuti sisse. Samas pakkuma erinevaid vaba aja veetmiseks võimalusi linna- ja elukeskkonnas selliselt, et kaasatud oleks elanikkond elukaare üleselt.
„Me peaksime oma keskkonna ümber hindama ja panema selle võimalikult palju just liikumist toetama ning kasutama selleks kõiki võimalusi – mänguväljakud ja rohealad majade katustel, ronimisseinad vabadel pindadel, rulapargid kasutuseta olevates tehasehoonetes, uudsed pallimänguväljakud linna läbivates jõgedes,” tõi Lore Cuypers Belgia näidetena välja ja lisas lõpetuseks, et riigi põhiprintsiip on see, et igaühel, olenemata soost, vanusest ja sostiaalsest staatusest peab olema võimalus aktiivsemaks eluks ja liikumiseks ning avaliku ruumi kasutamiseks. Veel märkis Cuypers, et oluline on rääkida rahast aga ka prioriteetidest selle kõrval. “Me näeme ja see vastab ka tõele, et ühe euro investeerimine taristusse toob kaasa 14 miljonit tulu rahvatervisele,” lõpetas Cuypers.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Järveotsa Perearstikeskuse juhataja Diana Ingerainen rääkis liikumisvaegusest kui teadvustamata terviseriskist ning tõi välja, et perearstid ei pööra patsientide liikumise olulisusele piisavalt tähelepanu ja isegi alahindavad selle olulisust. “Liikumisvaegus tekitab inimestele lisaks füüsilistele probleemidele muuhulgas ka vaimseid probleeme ning leian, et liikumisvaegus on ühe terviseriskina vähe teadvustatud,“ märkis Ingerainen ning lisas, et liikumist on sama raske omaks võtta nagu kunagi kätepesu, mille juurdumine võttis inimestel väga palju aega. Ingerainen tuletas kuulajatele meelde, et vaegliikumine põhjustab tähelepanu, tajumise, õppimise, mälu ja tähelepanu häireid aga ka ülekaalulisust, unehäireid, väsimust, rühihäireid, südame- ja veresoonkonna haigusi. Ka märkis perearst, et ka ravimitest pole kasu, kui patsient ise ei toeta seda une, tasakaalustatud toitumise ja liikumisega.
Paneelarutelu Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme ja Järveotsa Perearstikeskuse juhataja Diana Ingeraineni, TAI paikkonna osakonna vanemspetsialisti Maiu Veltbachi, Pärnu abilinnapea Ene Tähe, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela MTÜ peasekretäri Ülle Lassi ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juhi Maiu Meriheina osalusel keskenduti kogukondades uue hingamise leidmisele liikumis- ja terviseteemades. Kõlama jäi, et omavalitsustes ja kogukondades tehakse algatusi järjest kvaliteetsemalt ning põhjalikumalt, kuid puudu jääb rollide selgusest ja süsteemsusest. Näiteks ei ole kohalikud omavalitsused spordiliitudele seadnud kindlaid ootusi ega kokku leppinud konkreetseid tegevusi, seega pole võimalik hinnata ka läbiviidud tegevuste tulemuste tõhusust. Juttu oli ka tervise- ja sporditöö efektiivsusest maakondades, mis tähendab, et pole kaardistatud, kes ja mida kohalikus omavalitsuses täpselt teeb, mis on need kattuvuse kohad ja kuidas teha seda tööd veelgi ökonoomsemalt ja tulemuslikumalt.
Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port rääkis oma ettekandes, et kehakultuur ei ole ainult sport. Ta tõi välja, et liikumine hoiab inimest elus. Inimeste liikumise eest ei saa aga vastutada ainult spordiorganisatsioonid, vaid see peaks olema ühiskondlik kokkulepe ja koostöö igal tasandil. “Inimeste liikuma panemine on võimatu ülesanne, kui selles ei tee kaasa terve ühiskond,” märkis Port. Veel tõi ta välja füüsilise ja vaimse tervise seose. “Vaimse tööga ei saa me enda keha vastupidavamaks muuta, füüsilise liikumisega aga saab vaimu tugevdada küll,” märkis Port ning innustas liikuma kasvõi ainuüksi oma vaimse heaolu nimel. Ka tõi Port välja riigi tervisesuundumused. “Me peame mõistma, et me vananeme erinevas tempos. Tänane strateegia on aga see, et me tegeleme haiguste ravimisega enne seda aga õnnetu olemisega. Sellist strateegiat me ei saa hoida, kui tahame olla terved. Seega peame me vananemist edasi lükkama ja aeglustama. Üheks võimaluseks on füüsilise liikumise harrastamine” andis Port soovitusi liikumispoliitika kujundamiseks.
Esimese konverentsipäeva lõpetas kultuuriminister Heidy Purga, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase, terviseminister Riina Sikkuti ning Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professori Kristjan Pordi paneelarutelu “Terve inimene – riigi kõige kallim vara.” Kõneluses keskenduti lastele ja arutati, kas üldse ning kuidas muuta laste igapäeva liikuvamaks, kas liikumist peaks sisse tooma kooli, lasteaeda ja millist rolli selles mängivad lapsevanemad. Kõlama jäi, et üksikute algatustega me ei jõua eesmärgini, saamaks aastaks 2035 Euroopa liikuvamaks rahvaks. Muutuse saavutamiseks on vaja ühiskondlikku kokkulepet, mida peaks toetama mõtteviis, et näiteks jalgsi liikumine on soodustatud, oodatud ja logistiliselt ka võimalik. Muutused peaksid seejuures olema pikaajalised ning teadvustatud aga ka riiklike strateegiatega toetatud. Ka peeti oluliseks välja tuua, et liikumisharrastust ja sporti ei tohiks vastandada ning riik ainuüksi ei saa inimesi liikuma panna. Harjumused kujundatakse kodus ning oluline on positiivne eeskuju, mida saavad lastele edasi anda füüsiliselt aktiivsed ja terved lapsevanemad.
Konverents jätkub ka homme, kui arutletakse, kust tuleb inimeste liikuma panev jõud, kuidas läbipõlemist ennetada just liikumisega ning kuidas turundada tervist. Konverentsi saab jälgida Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse lehel ja Postimehe veebiportaali vahendusel.
Kolmapäevast konverentsi saab järelvaadata siin.
Konverentsi kavaga saab tutvuda siin. Fotogalerii asub siin.
Liikumiskonverentsi korraldab SA Liikumisharrastuse konverentsikeskus.
