02.04.2025
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus võtab kokku viimase aasta. Sihtasutuse juhatuse liikme Alo Lõokesega vestles Maria Leis.
Riigi tervisepoliitika eesmärk on panna eestlased veelgi rohkem liikuma. Milline on Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse roll selles?
Sihtasutuse roll on ühendada neid valdkondi, mis seni selle eesmärgi nimel eraldi töötasid. Sihtasutus loodi sünergia, ühtse vaate, ühtse visiooni ja ühtse eesmärgi seadmiseks ning erinevate osapoolte jõudude ühendamiseks, et selle eesmärgini koos liikuda. Meie roll on olla liikumispöörde eestvedaja, kaasates võimalikult suurt osa ühiskonnast. Suuri asju ei ole võimalik teha üksi või omaette nokitsedes, liikumiskultuuri ei saa edendada üks organisatsioon või kitsas inimgrupp. Me vaatasime, kus juba selle eesmärgi nimel midagi tehakse, kus saaks ühendada jõud, panna inimesed omavahel suhtlema, teadmisi vahetama ja koos tegutsema. Oluline on aru saada, millistest valdkondadest veel sõltub liikumiskultuuri edendamine ja panna kogu see teadmine ühele tasandile, et saavutada veelgi suuremat mõju.
Kes või mis on liikumispöörde tuumik?
Oluline on leida üles õiged inimesed valdkondade sees aga ka valdkondade üleselt. Ka on tähtis, et me oleksime kõikidel tasanditel, kus me koostööd teeme, ühel stardipositsioonil aga innustunud sarnasest eesmärgist – näeksime liikumist kui prioriteeti või võimalust ning paljude valdkondade ja organisatsioonide jaoks seda kui töövõitu. Kui me võtame suuna tegeleda liikumise kui ennetusega, siis see toob kasu ja kokkuhoidu väga paljudes valdkondades.
Mis on see oodatav muutus või ideaal?
Üks on visioon saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks ning teine ja võib-olla olulisem mõõdik taandub ikkagi üksikisikule – täiskasvanute puhul vähemalt pool tundi ning laste puhul tund aega liikumist päevas. Ehk mõõdik või tulem on see, kui iga inimene Eestis päriselt liigub või osaleb liikumises ning liikumisest on saanud ühiskonna norm. Nagu me kinnitame autos oma turvalisuse tagamiseks enne sõidu alustamist turvavöö, liigume me igapäevaselt selleks, et olla kauem terve ja rõõmus. Me innustame alustama väikestest sammudest ja soovime, et inimesed annaksid enesele võimaluse meelde tuletada seda heaolutunnet, mida liikumine on talle kunagi pakkunud või kui ta pole seda tundud, annaks enesele võimaluse seda tunda. Ehk et laiale massile, keda meie enim kõnetada soovime, on kõige sobilikumad just lihtsad lahendused. Laste puhul on kinnitanud uuringud, et neid kannustab liikumisele ikkagi see, kui tegevus on lõbus. Me lähtumegi sellest, kuidas läbi rõõmu ja mängu neid võimalusi igaühele pakkuda.
Statistika näitab, et meie inimeste tervemana elatud aastate kasv on peatunud. Kuidas inimeste hoiakuid muuta ja kui oluline on selle juures teavitus?
Ühekordsed algatused ja kampaaniad siin ei toimi. Oluline on teha järjepidevat tööd väga erinevatel tasanditel. Üks suund on teaduspõhise info levitamine, selle kättesaadavaks tegemine ja inimeste kuulama panemine, et miks meie kehal on vaja üldse liikuda. Teine on inspireerimine, kaasa kutsumine ja võimaluste loomine. Kui me räägime liikujasõbralikust kultuurist või liikujasõbralikust avalikust ruumist, on meil sellega vaja veel väga suurt tööd teha ning see ei sünni kiiresti. Seni aga me töötame paralleelselt ka erinevate sihtrümadega – lastega ja õpetajatega lasteaedades ning koolides, keda me koostöös meie heade partneritega maakondlikest spordiliitudest, TÜ Liikumislaborist, Haridus- Ja Teadusministeeriumist koolitame, inspireerime, anname suuniseid, kuidas on läbi mängu võimalik lapsed liikuma panna ja liikuma kutsuvat kultuuri haridusasutustes levitada. Läbi maakondlike spordiliitude korraldame üle Eesti avatud treeninguid erinevas vanuses osalejatele, et inimesed leiaksid tee just selle liikumisharrastuseni, mis sobib neile kõige rohkem.
Me loome platvorme, kus erinevad inimesed erinevatel tasanditel saavad kokku ja saavad osa sellest, mida teised juba teevad – me jagame praktikaid ja kogemusi. Me näeme, kuidas näiteks ühisseminaridel säde levib ja osalejad näevad, et meil ongi olemas päriselt see võrgustik, see on mastaapne ja see toimib. Ühelt seminarilt toodi tagasisidena välja, et meil pole mitte sädeinimesed vaid lõkkeinimesed. Tavaliselt saavad ka mitmed projektid alguse just sellistest ühistest sündmustest, kus on jagatud teadmisi, mõtteid, praktikaid. Siin ma jõuangi küsimuse juurde – me loome väärtusruumi eelkõige läbi asjast huvitatud inimeste.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on tegutsenud kaks aastat. Kuidas sa neid aastaid võrdled?
Kaks aastat on olnud meie jaoks teekond nii organisatsiooni ja tiimi arengu, aga ka laiemalt väärtusruumi muutumise mõttes. Eelmisel, ehk siis meie esimesel tegevusaastal, kuulutati teema-aastana välja Liikumisaasta, kuhu kogu meie tiim aasta läbi panustas. Seetõttu ilmselt ei olnud meil ka võimalust pikaks sisseelamiseks – kohe oli vaja hakata tegutsema.
Paralleelselt sellega toimus ka tiimi ning organisatsiooni strateegilise suuna ülesehitamine. Ehk esimesel aastal arendasime kiht kihi haaval oma võrgustikku. 2024. aasta on olnud see, kus olid strateegia ja suunad juba paigas ning me oleme sihikindlalt töötanud juba kindla tiimina oma koostöövõrgustikuga ja seda tugevdanud.
Väärtusruumi mõttes on organisatsioon kasvanud tugevaks ja julgeks, mis koondab, nagu nimigi ütleb, teadmisi liikumispoliitika edendamiseks ja annab neid ka edasi. Meie ümber on koondunud tugev võrgustik, mis jagab meiega ühiseid väärtusi. Liikumise või ka spordi sektor ei käi enam, piltlikult öeldes, mööda seina ääri, vaid me oleme keset põrandat ja meie ümber ongi need samad tegijad, kellega me liikumispööret Eestis teeme.
Millised on need koostöö tasandid, kus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tegutseb?
Oleme nii kogukonnas sees, aga ka riigijuhtimise kõrval. Me oleme lähenenud kaks aastat probleemile laiapõhjaliselt ja hakanud kohe sildu looma. Meie koostööpartnerid on ministeeriumid, nende valitsemisalades tegutsevad ametid ja asutused, ülikoolid, teadusasutused, maakondlikud spordiliidud, kohalikud omavalitsused, spordiklubid, spordikeskused ja teised liikumisega kokkupuutuvates valdkondades toimetavad organisatsioonid. Neid kõiki ühendab valdkondade ülene tegevuskava, milles on välja toodud igaühe roll, eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Samuti oleme meie pakkunud oma töös igale osapoolele kindlust ja tuge.
Kui palju teeb Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tööd teiste riikidega mujal maailmas, et nende parimaid praktikaid üle võtta või enda teadmisi teiste riikidega jagada?
Tänaseks oleme me läinud oma algatustega rahvusvaheliseks. Teisi riike on kannustanud meiega koostööle ka see, et me oleme oma eesmärgi julgelt ja valju häälega välja öelnud ning sammume sinna suunas nagu positiivsed hullud. See on ka üks põhjus, miks meil on sõpru ja fänne üle Euroopa, kes on valmis meiega koostööd tegema või kes meie tegevust uudishimulikult jälgivad. Oleme jaganud oma parimaid praktikaid ning saanud ideid Soomest, Rootsist, Norrast, Belgiast, Prantsusmaalt, Hollandist, kus on sarnased mured aga ka väljakutsed ning meie jaoks kindlasti õpikohad. Osaleme mitme rahvusvahelise organisatsiooni töös, mis on samuti oluline, hoidmaks ennast kursis viimaste trendidega.
Koostööst suurte riikidega toon välja ühe tähelepaneku. Kui suurtel Euroopa riikidel on palju raha ja tohutud võimalused, ei osata enam näha lihtsaid lahendusi. Hea näide on meie pallikastide projekt. Me kogusime selle projekti jaoks ideid mujalt maailmast ning leidsime, et teiste riikide lahendused on meie jaoks tohutult kallid ja üpris bürokraatlikud ning kohmakad. Me tegime asja ära palju kompaktsemalt, lihtsamalt aga kindlasti ka rahaliselt efektiivsemalt, säilitades seejuures algatuse põhieesmärgi. Nüüd mitmed riigid imestavad! See näitab, et meil on vaja jõuda tagasi lihtsate lahenduste juurde, sest just lihtsuses peitub võlu.
Meil oli eelpool juttu positiivsetest algatustest, pallikastidest ja teiste riikidega koostööst. Mis on aga olnud veel need head praktikad, millel on olnud ühiskonnale ja väärtustele positiivne mõju?
Võrgustumisel on olnud väga-väga suur mõju ja ma näen, et see ongi parim praktika. On näha, kuidas omavahel jagatakse infot, kogemusi, tehakse koos. Parim või isegi kõige mõjusam praktika ongi see, kui võrgustiku liige – õpetaja, kooli direktor, kohalik sädeinimene – läheb silmade särades meie seminarilt või kohtumiselt ära. Ta on ideid täis ja valmis neid oma kodukohas tööle panema. Ja see ongi meie ülesanne – kaasata, inspireerida, motiveerida. Enne veel, kui ma jõuan erinevate algatusteni, märgin, et meie jaoks on hästi oluline jõuda inimesteni kogukondades ja seda me saavutame läbi kohalike spordiliitude. Meil on nende jaoks koos ühtsete suunistega välja töötatud rahalised toetusmeetmed, mille abil spordiliidud kohalikku kogukonda kaasavad – korraldavad suusa- ja jooksutunde, avatud treeninguid muude spordialade tutvustamiseks, perede spordihommikuid, pallikastide projekte ja palju muud. Selliste algatuste eesmärk on tuua liikumine meie igapäevaellu, eri vanuses inimestele lähemale.
Südamekuu, õuesõppe kuu, vaimse tervise kuu ning muud liikuma kutsuvad algatused ja kampaaniad toimuvad nüüd valdkondade üleselt ühise tööna. Aru on saadud, et jõudu ja tarkust ühendades on võimalik saada palju parem tulemus. Koostöö ei tohiks enam kunagi tähendada seda, et keegi peab tegema lisatööd. Vastupidi – tuleb teha tulemuslikumalt. Võrgustikutöö eesmärk ongi ideaalne projektijuhtimine, kus igaühel on oma kindel roll.
Millega oleks vaja veel tööd teha?
Kõige suuremat potentsiaali ma näen inimeste enda julguses ehk julguses vastutada ja asjaga pihta hakata. Täna on meil kõik võimalused alustamiseks, sest meid toetavad uuringud, selged sihid ja kindel koostöö. Sellele aitab kaasa mõtteviis võtta muutused omaks. Mulle aga tundub, et eesmärk, mida me soovime – panna eestlased veelgi rohkem liikuma – on paljude inimeste jaoks nii suur ja mastaapne, et neil tekib tunne, et seda polegi võimalik saavutada. Siit tulevad ka võib-olla hirmud alustamise ees. Kui aga suurt ja ühist eesmärki toetavad igaühe kindel roll ning konkreetne tegevuskava, on võimalik üheskoos ka ägedate lahendusteni jõuda.
Millises suunas Liikumisharrastuse kompetentsikeskus edasi liigub?
Me oleme kärsitud ja tahaksime palju suuremate sammudega edasi astuda. Leian, et praegu on oluline tempot tõsta ja seda siis ühtlaselt hoida. Strateegilises mõttes soovime liikuda konkreetsemate tegevuste suunas, olla proaktiivsed ja julgustada selles ka teisi.
Sel nädalal saavutasime väga olulise töövõidu – 16. detsembril ministeeriumide kantslerite nõupidamisel otsustati, et uuel aastal saame avaliku sektori innovatsioonifondi toel alustada uuel aastal liikumisretsepti sekkumise väljatöötamise ja katsetamise projekti elluviimisega. See töövõit on ka tunnustuseks meie heale koostööle Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Eesti Kardioloogide Seltsi ja Eesti Pereõdede Ühinguga.
RITA+ programmi raames saime sel aastal ka rahastusotsuse Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös ette valmistatud teadusprojektile, mis hõlmab 4.-6. klassi õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ning hoiakute kujundamist.
Järgmine aasta on meie jaoks väga oluline, sest see toob kaasa kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Meie soov on, et liikumist nähakse poliitika ja suhete ülesena. Selle muutuse saavutamiseks oleme pakkumas valimisplatvormidesse oma ideid, et välja tuua just liikuma kutsuva avaliku keskkonna loomise ja igapäevase liikumisega seonduvat.
Muidugi jätkame Eestis õnnestunud pilootprojektide praktikate levitamisega ning anname edasi ka neid edusamme, mida on tehtud mujal. Samuti tunneme ka EOK poolt tugevat kaasatust ja huvi liikumisharrastuse edendamise vastu, mis annab omakorda uue mõõtme selle valdkonna arendamisele.
