02.04.2025
Norman Põder, kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
2023. aastal valmis valdkondadeülene liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava, mis aitab muuta liikumisharjumuste parandamise võimalikult paljude poliitikate ning eluvaldkondade osaks. Mis sai tegevuskava raames tehtud ja millised plaanid ees ootavad?
Kõik Eestis teostatud liikumisaktiivsuse uuringud näitavad, et enamus elanikkonnast ei liigu oma tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks piisavalt. Täiskasvanutest tegeleb liikumisharrastusega regulaarselt ehk vähemalt kaks korda nädalas vaid 45% rahvastikust, seejuures piisavalt aktiivsed on 2019. aasta andmete kohaselt vaid 25,8%. Laste seas jääb erinevatele uuringutele tuginedes piisavalt kehaliselt aktiivsete osakaal 11-24% juurde.
Eesti spordipoliitika alusdokumendi “Sport 2030” järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium. Lisaks ministeeriumitele on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt.
Regulaarsed arutelud, koostöövõimaluste ja ühisosa leidmine liikumisaktiivsuse edendamisel on 2022. aasta lõpust olnud seega eri ministeeriumite ja asutuste igapäevase töö osa. See on suur edasiminek võrreldes varasema ajaga, kui üksteise tegemistest tihtipeale ei kuuldud, mistõttu tuli ette dubleerimist ega jõutud alati parimate lahendusteni.
Rulluv ehk aasta-aastalt täienev tegevuskava, mis on kõigile avalikult kättesaadav, hõlmab kokku 56 tegevust elukaareüleselt. Valdkondadeüleselt on moodustatud ka kommunikatsiooni- ja uuringute töörühmad, kelle ettepanekud on tegevuskava täiendamise aluseks. Esialgselt planeeritust on juba ellu viidud kuus ja hetkel töös 37 tegevust – nii projektipõhised algatused, pidevad sekkumised kui ka näiteks regulaarsed seireuuringud, mida korraldatakse ühtsete võrdlusandmete saamiseks.
Mida on korda saadetud?
Kultuuriministeeriumis valmis valdkonna tagasiside põhjal treenerite tööjõukulu toetusmeetme analüüs, mille alusel muudeti kultuuriministri määrust paindlikumaks. Edaspidi soodustatakse ka seda, kui ühe treeningurühmaga tegeleb mitu treenerit. See tähendab, et treeninguid on lihtsam mitmekesistada, võttes näiteks pallimängude treeningurühma juurde ka kergejõustikutreeneri. Lihtsustati ka kauem töö juurest eemal oleva treeneri asendamist ja tehti muid väiksemaid muudatusi.
Edenenud on ka teadusprojekt, mis hõlmab 4.–6. klassi õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ning hoiakute kujundamist. See on Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Eesti teadusagentuurile kaasrahastamiseks esitatud projekt, mida juhib Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.
Sotsiaalministeerium on teinud tööd õigusruumi täiendamiseks nii, et õpikeskkond soosiks rohkem tasakaalustatud toitumist ja liikumist. Valminud on rahvatervishoiu seaduse rakendusakti mustand, mis käsitleb lasteasutuse tervisekaitsenõudeid. Eesmärk on ühtlasi kaasa aidata laste kehalise aktiivsuse suurendamisele.
Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassaga katsetab lasteaedades sekkumist „Seikluste laegas“. 2024/25 õppeaastal osaleb 31 lasteaeda ja 47 rühma, igast maakonnast vähemalt üks asutus, keda toetavad maakonna haridusasutuste tervisedendajad. Ennetuse teadusnõukogu kinnitas „Seikluste laeka“ tõendatuse kolmandal tasemel, mis tähendab, et kasutusvalmidus on hea. Sekkumise mõju-uuringu tulemused avaldatakse 2025. aasta II kvartalis.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel katsetab Tartu Ülikooli Liikumislabor laste ja noorukite kehaliste võimete hindamist, mille tulemused saabuvad 2025. aasta I kvartalis. Praegu puuduvad laste ja noorte kehaliste võimete kohta usaldusväärsed pikaajalised andmed. Viimati koguti sedalaadi andmeid ulatuslikumalt eelmisel sajandil, 1990. aastate alguses. Teaduslikel alustel põhinev kehaliste võimete seire on tööriist, mille abil hinnata olemasolevaid ja kavandada tulevasi sekkumisi ning programme.
Töö liikumisaktiivsuse edendamisel on täies hoos. Tegevuskavaga on üha tugevamalt seotud Sise- ja Kaitseministeeriumi valdkonnad, kuna kehalise ja vaimse võimekuse tugevdamine aitab tagada ühiskonna parema valmisoleku kriisiolukordadeks. Eelkõige on siinkohal oluline just koostöö haridusvaldkonnaga, et meie noored oleksid kehaliselt heas vormis. Samas on tähtis hoida toonuses ka reservväelasi, kes moodustavad suurima osa Eesti Kaitseväest. Euroopa liikuvaimaks rahvaks saame ainult siis, kui kehalise aktiivsuse edendamine on jõudnud igasse poliitikavaldkonda!
