Liikumisaasta “Katsejänes”: Kuidas ma pea ees tundmatusse vette hüppasin…

Taaskord tervitab teid „katsejänes“ Kristel, kes seekord otsustas pea ees tundmatusse vette hüpata ehk teisisõnu ujumistrenni minna.

Kohe, kui hakkasime liikumisaasta plaani kokku panema ja otsustasin uusi spordi- ja liikumisviise katsetama hakata, siis teadsin, et ühte treeninguna tahan kindlasti paremini ujuma õppida. Nimelt, kui salamisi oled unistanud ühel päeval triatloni läbimisest, siis on päris kehvasti, kui oskad ainult „konna“, „koera“ ja selili ujuda. Võib juhtuda, et triatloni võistlusel hakkavad konkurendid naerma ja tõmbavad omale vett kurku.

Võtsin ühendust Nooruse kooli ujula juhataja ja ujumisõpetaja Juhan Kolgaga, et tahaksin korralikult „kroolima“ õppida. Juhan arvas kohe, et ärgu ma  tormaku ja alustame ikka algusest. „Kõik algab noole asendist,“ ütles ta.

Kuigi mul polnud aimugi, mida kujutab endast noole asend, siis me tõesti alustasimegi algusest – kehahoiakust, käte ja jalgade tööst, hingamisest. Tuleb välja, et vee all välja hingata oli minu jaoks trenni üks raskemaid osasid. Enne, kui olin ühegi vabatehnika käetõmbe teinud, oli keel juba nii vestil, et palusin armu ja lubasin, et rohkem ma ujuma ei lähe. Tegelikult on see muidugi liialdus – Juhan oli suurepärane juhendaja, kes samm-sammult asja edasi viis ja elemente (loe käsi ja jalgu) käskis lisada.

Tegime palju hingamis- ja muid ujumistehnika jaoks olulisi harjutusi.

Kui mulle endale tundus, et olen päris koba ja ujumistehnika hakkab raketiteadusega võrduma, siis treener juhendas ja julgustas ning ütles et kolme-nelja korraga oleks asi käpas. Mulle endale tundus küll, et äkki ta ütles kolme-nelja aastaga?!

Seda, et ujumine on elutähtis oskus, teame ilmselt kõik, aga eriti tähtis on see saarel elades. Juhanil ka mõte kevadel alustada täiskasvanute ujumise algõppe grupiga „Suveks ujuma“. Seega, kui sina oled üks nendest inimestest, kes ei armasta vett, ei oska veel ujuda või supled nagu mina ja tahaksid paremini osata, siis kindlasti soovitan Juhaniga ühendust võtta ning esimene samm elutähtsa oskuse parandamisel teha.

Laste seas on ujumine õnneks populaarne ja ujumistrennid lapsi täis. Samuti on kõigil lastel koolikavas kuni 40 h ujumise algõpetust ning Juhani sõnul piisab sellest ajast täiesti, et lapsed ujumise selgeks saaksid. Seda oli väga rõõmustav ja rahustav kuulda.

Enda treeningu intensiivsusest ma aga ei hakka rääkimagi. 45-minutiga olin ma täiesti väsinud ja palusin treening lõppenuks kuulutada. Arvasin, et olen üsna heas füüsilises vormis, aga ujumine võttis mind nii läbi, et lihaste värinal astusin riietusruumi ja lubasin sealsamas endale, et tulen veel tagasi ja hüppan siia basseini veel vähemalt kolm-neli korda.

Veebruaris kutsuvad Eesti Terviserajad Liikumisaasta raames inimesi tähistama Eesti sünnipäeva tervisliku liikumisega „Vabariigi terviseks!“ Mina kutsun sind ka liikuma nii Eesti terviseks kui ka sinu enda tervise nimel. Mitte keegi teine ei saa seda sinu asemel teha!

Kristel Peel
Liikumisaasta „katsejänes“
Saaremaa Vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja

Fotod: Valmar Voolaid