02.04.2025
Lääne-Virumaa Spordiliidu juht Sven Hõbemägi jagab intervjuus kogemusi ja mõtteid sellest, kuidas inimesi inspireerida ja motiveerida rohkem ja regulaarsemalt liikuma.
Sven, sa oled mõned kuud juhtinud Lääne-Virumaa Spordiliitu. Spordivaldkond pole sulle aga varasemast üldse võõras.
Tõsi! Ma olen lõpetanud kehakultuuriteaduskonna rekreatsioonikorralduse magistriõppe, kuid oma põhitööna seda siiani teinud ei ole. Pärast ülikooli tegin ära treenerikutse ja kuna mind on terve elu huvitanud teiste suunamine just tervislike eluviiside ja elustiili poole, siis olen olnud üle 20 aasta personaaltreener, rühmatreener ja juhendanud harrastajaid üldkehalises ettevalmistuses. Olen olnud ka koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Vahepeal elasin ja töötasin Tallinnas, kuid leidsin tee ikka tagasi Lääne-Virumaale. Mõned aastad olin tööl Vinni Spordikompleksi arendusjuhina ning siis märkasin töökuulutust, kus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit otsis tegevdirektorit. Seal peatusin 15 aastaks. Mõned kuud tagasi tehti ettepanek asuda spordiliidu juhiks ning peangi seda ametit möödunud aasta augustist. Ühiskondlikult olen aktiivne Kaitseliidu Viru malevas, kus tegutsen vabatahtliku spordipealikuna, samuti kuulun juba üle 10 aasta Rakvere linnavolikogu koosseisu.
Mida sa oled nende kuudega jõudnud spordiliidus ära teha?
Raske on enda arengut kõrvalt hinnata, aga üks mu eesmärke on olnud oma töödes pidevalt viia organisatsioon või tegevus uuele tasemele, niisamuti ka spordiliidus. Minu eesmärk on teha spordiliit hästi toimivaks maakonna spordi katusorganisatsiooniks. Ma tahan liidu liikmed panna tegutsema selle nimel, et nad oleksid aktiivsed, võrgustik töötaks ning et nad oma tehtu eest saaksid midagi ka tagasi. Selleks olengi algatanud mitmeid koolitusi, mis tooks esimese asjana kõik meie spordientusiastid kokku ja et nad saaksid sellest koosolemisest lisaks omavahelisele infovahetusele ka targemaks. See puudutab kaasamist. Valdkonna arengu mõttes soovin väga uuendada meie arengukava, mille koostamisse kaasasin Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituudi. Minu jaoks on oluline, et arengukavast ei saa lihtsalt dokument, vaid see on meie kõigi töödokument eesmärkide, mõõdikute ja vastutajatega.
Kuidas toimub spordiliidu töö rahastamine?
Üks väga oluline rahaline meede, mida me kasutame spordivaldkonna arendamiseks on maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA). Omavalitsusliidul on võimalus kasutada riigieelarvelisi vahendeid erinevate valdkondade arendamiseks ja meie tegime ettepaneku arendada muuhulgas ka sporti ja liikumisharrastust. See tähendab siis spordiliidu mõistes seda, et meil on neljaks aastaks riigi ja omavalitsuste osaline toetus kõikide meie maakonna liikumissarjade teatud kulude katmiseks. Näiteks sain ma võtta meile osakoormusega tööle ka sotsiaalmeedia eest vastutava inimese. Samuti oleme soetanud numbrisärke, rajapiirdeid, termoseid, surfilippe ja muud vajalikku spordiürituste läbiviimiseks. MATA toetus andis muuhulgas ka kindluse, et me saame oma viite liikumissarja (suusatamine, ujumine, jooksmine, orienteerumine, discgolf) edukalt jätkata. Uuendusena soovime augustist algatada laste rattasarja. Sellega koos on meil maakonnas kuus spordisarja, mis on üpris unikaalne. Samuti toetab meie tegevust Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.
Statistika ütleb, et aktiivses tööeas mehed ja naised liiguvad vähe. Mis sa arvad, kuidas nemad liikumise juurde tuua?
See on suur väljakutse. Meil maakonnas õnneks on paljud vanemad liikumises nii palju, et nad käivad oma lastega liikumissarjades kaasas. Muidugi on väga keeruline kodudesse ja inimeste pähe pääseda ning liikumise vajadust inimestele teadvustada. Ma usun aga, et just need sarjad, kus osalevad lapsed, panevad liikumise olulisusele mõtlema ka lapsevanemad. Veel on mul mõttes korraldada toitumise ja liikumise alane koolitus ka lapsevanematele, sest emad-isad on eeskujuks oma lastele ja nad peaksid teadma, miks on tasakaalustatud toitumine ja piisav liikumise inimesele vajalik. Kui me räägime eakate kaasamisest, siis seal näen meie spordiveteranide initsiatiivi, kuna nendel on olemas meie eakatega väga hea kontakt. Edaspidi on mul ka mõtteid eraldi eakate kepikõnni liikumissarja algatamiseks meie omavalitsustes.
Kas ja kui palju sa oma töös teadusele tugined?
Ülikoolis õppides olin vägagi kursis ja teaduse sees. Muidugi loen ka täna seda infot, mis meieni Tervise Arengu Instituudi kaudu jõuab. Tendentsid on tegelikult aastate lõikes üsna sarnased ja eks mul on taju, kuhu poole oma tegevuse peaks suunama.
Kuidas teie sündmuste rahastamine toimub ja kellega peamiselt koostööd teete?
Ma usun, et see on sarnane teistele maakondadele. Üks, kuid väga pisike osa on võistlustel osalejate omaosalus, muidugi toetab meie tegevust ka riik erinevatel tasanditel, muidugi kirjutame ka projekte. Nagu eelpool välja tõin, on MATA toetus meile hästi oluline. Koostöövõrgustikku pean väga-väga oluliseks, sest spordiliit üksi ju üritusi ei korralda. Maakonnas on hästi aktiivsed klubid, kes on ühtlasi ka spordiliidu liikmed, kes üritusi eest veavad ja kellega regulaarselt infovahetuseks kohtume. Muidugi on meil kohtumised kohalike omavalitsustega, kellele anname oma töödest ja tegemistest aru. Minu jaoks on kõige olulisem koostöökoht ikka maakonna spordijuhid, kellega toimib aktiivne võrgustikutöö juba aastaid. Enda varasematele kontaktidele tuginedes oleme kaasanud toetajatena mitmeid ettevõtteid ja näen nendega koostööd edaspidi veelgi aktiivsemana. Nendega koostööna soovime käima lükata maakondliku noorsportlaste toetusprogrammi hoopis uuel tasemel.
Mida sa näed spordiliidu töös veel olulist, mida kindlasti ära teha tahad?
Ma tahan spordiliidu tegevuse tuua veelgi enam avalikkuse ette ja liidu funktsiooni just klubide vaatest avardada ehk et kuidas spordiliit saab klubisid aidata, kuidas veelgi enam koostööd teha, võrgustuda ja kaasata liidu liikmeid ja anda neile mõista, et nad on osa millestki suurest. Seda aga üksi ei tee – iga eduka koostöö juures on kaks poolt. Ma tahan, et klubid sooviksid olla meie liidu liikmed ja et nad näeksid liikmeks olekust endale kasu. Lähimas tulevikus võtan enda ülesandeks veel maakonna spordikalendri loomise, mis tähendab seda, et meil on üks elektroonne kalender, kuhu kõik oma sündmusi sisestavad ja kus on kompaktne ülevaade, mis meie maakonnas toimub. See on mugav eeskätt sportlasele, aga on heaks töövahendiks ka sündmuste korraldajaile.
Kas sul on välja tuua midagi, mida võib-olla teiste maakondades pole tehtud ja mida Lääne-Virumaa Spordiliit saab eeskujuks tuua?
Me tegime üle aastate taas ühe suure maakondliku spordikonverentsi ning soovime selle muuta traditsiooniks. Meie spordirahvale võiks olla ja ma usun ka, et on väga oluline kord aastas kokku saada, üksteisega parimaid praktikaid ja kogemusi jagada. Möödunud aasta novembris see suur sündmus meil toimus ja oli suunatud noorte liikumisele. See oli väga edukas, mitmete endiste tippsportlaste, treenerite ja õpetajate osavõtul toimunud kohtumine. Tulevikus soovime seda teha veelgi sisukamalt ja kaasata ka teiste riikide eksperte. Etteruttavalt märgin, et tänavu toimub Lääne-Virumaa Spordikonverents 23. septembril ning teemaks on vaimne tervis ja toitumine spordis. Muidugi andsid ja annavad kindlasti ka edaspidi konverentsi edukale toimumisel oma panuse meie kohalikud ettevõtjad.
Milliseid edukaid sündmusi sa veel välja tood?
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse poolt loodud lasteaiaõpetajate ja liikumisõpetajate inspiratsioonipäev näiteks, mis läks meil väga edukalt. Saime selle sündmusega võrgustiku veelgi rohkem tööle. Muidugi Spordinädal, mida soovime laiendada üle maakonna. Minu enda algatus on veel infotundide läbiviimine gümnaasiumi ja kolmanda kooliastme noortele, kus oli jutuks liikumise olulisus. Ma leian, et see võiks olla midagi, millega edasi töötada ja koolidele pakkuda. Eraldi teema ongi koolisport ja selle arendamine, mis on jäänud varasemate otsuste järel toppama. Veel korraldame koostöös erinevate partneritega maakonnas isa-poja korvpalliturniire, kehaliste võimete kontrolltesti (rahvasuus ka NATO test), mis mõlemad on hästi populaarsed.
Mis on Lääne-Virumaa eripära ja milline on teie piirkonna liikuja profiil?
Meie maakond on mitmekülgsete võimalustega liikumisharrastuse meka ja seda terve elukaare vältelt. Meil on nii looduse, aga ka taristu poolest väga mitmekülgne piirkond. Võimalusi on palju igal aastaajal. Meie liikumissarjad toimivad ja neid on igale vanusele. Eakatele on näiteks Tarva matkad.
Kuidas sa puhkad?
Iga vaba hetke, mis mul oma töödest üle jääb, veedan pere või sõpradega, samuti looduses linde vaadeldes. Olen nimelt hobiornitoloog ja ühendan huvilisi Facebooki grupis “Sven Hõbemägiga looduses”. Loodus ja värske õhk on parim stressimaandamise koht. Loomulikult teen ka ise trenni nii jõusaalis kui endise korvpallurina ka harrastaja tasemel korvpallisaalis.
