Liikumisaktiivsuse hetkeseis Eestis
Piisav kehaline aktiivsus on oluline tegur hoidmaks head füüsilist ja vaimset seisundit. See vähendab nii südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate kui ka vaimse tervise häirete riski.
Liikumisaktiivsuse hetkeseis Eestis
45%
Elanikest tegeleb liikumisharrastuse või spordiga rohkem kui kord nädalas
37%
15-aastastest on vähemalt viiel päeval nädalas kehaliselt aktiivsed
19%
Vanemaealistest (55+) on rohkem kui 2 päeval nädalas kehaliselt aktiivsed
34%
4. klassi lastest on ülekaalulised või rasvunud
28%
Elanikest omab depressiooniriski
Kõik Eestis teostatud liikumisaktiivsuse uuringud näitavad, et enamus elanikkonnast ei liigu piisavalt selleks, et oma tervist hoida ja tugevdada. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise säilitamiseks liikuda vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Näiteks, kui liikuda viiel korral nädalas 30 minutit, teeb see kokku 2,5 tundi. Kui liikuda kolm korda nädalas 20 minutit, jääb see soovitusest allapoole. Tervise tugevdamiseks soovitab WHO liikuda nädalas üle 5 tunni mõõduka või üle 2,5 tunni kõrge intensiivsusega. Lapsed ja noored peaksid mõõduka või kõrge intensiivsusega liikuma iga päev keskmiselt vähemalt ühe tunni.
Iga inimene leiab soovitusi, kuidas liikumise abil oma tervist tugevdada, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadmisvara lehelt!
Madal kehaline aktiivsus suurendab terviseprobleemide riski
Eesti inimesed elavad endiselt suure osa elust tervisemuredega. Statistikaameti andmetel on 2023. aasta seisuga meestel sünnihetkest alates tervena elada vaid 56,4 ja naistel 59,5 aastat. Võttes arvesse eesti meeste ja naiste keskmist eluiga, tähendab see, et keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust mõne terviseprobleemiga silmitsi seistes.
Statistikaameti 2023. aasta andmetest selgub, et Eesti inimesed elavad tervena 58 aastat.
On tõendatud, et kehaline aktiivsus on oluline tervise kaitsetegur ja aitab seega suurendada tervena elatud aastaid. Regulaarne füüsiline aktiivsus on kasulik kõige suuremat tervisekadu põhjustavate haiguste ennetamisel. Nendeks on eelkõige vereringeelundite haigused (näiteks südame isheemiatõbi ja hüpertooniatõbi) ja pahaloomulised kasvajad (erinevad vähiliigid). Samuti on uuringud näidanud, et liikumisaktiivsus on tihedas seoses vaimse tervisega, aidates vähendada stressi ja depressiooni. Madal liikumisaktiivsus on toitumise kõrval ka üheks peamiseks ülekaalulisuse põhjustajaks, mis on viimase 20 aasta vältel olnud tõusutrendis. Viimaste andmete kohaselt on rohkem kui pooled Eesti täiskasvanutest ülekaalulised. Laste seas on olukord samuti muret tekitav – esimese klassi lastest on ülekaalulisi või rasvunuid rohkem kui veerand.
