Henek Tomson: Iga kool võiks kutsuda liikuma

^{Henek Tomson
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik}

Eelmisel nädalal Tartus toimunud Liikuma Kutsuva Kooli sügisseminar andis palju põnevaid teadmisi aktiivsest kooliteest, aktiivsest ainetunnist, aktiivsest vahetunnist, liikumisõpetusele üleminekust ning õpilaste ja ka õpetajate liikumise väärtustamisest. Esinejad Soomest ja Inglismaalt, praktikad Norrast ja Rootsist, muidugi ka Eestist, kus on Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikus juba 204 kooli. Ja mõtteid ei korjanud osalejad  ainult teoorias ja loengusaalis, vaid päris koolides – päris klassiruumides ja õuealadel. Liikumispööre on toimumas ja Liikuma Kutsuv Kool on siin, et jääda!

„Diivanist võib saada meie rahva hauakivi“

Kontekstiks, Eestis on käesoleval hetkel üldhariduskoolide arv 505. Kuigi Eestis on enam kui ⅓ koolidest liikumisele suuremat rõhku pööramas, ei tähenda, et olukord oleks roosiline. Lennart Meri mõtetele tuginedes on Anu Lamp öelnud: „Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust −, siis mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi.” Minu arvates praegust olukorda noorte ja laste (ka täiskasvanute) kontekstis taoline lause iseloomustabki.

Teaduspõhistele soovitustele vastavalt täidab Eesti 1.–9. klassi lastest kehalise aktiivsuse tingimusi (keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega tegevust päevas) vaid 43%. Kahjuks harjumusi, mida ei kujundata, on hiljem palju raskem igapäevaelu osaks integreerida. Seepärast on ka Eesti elanikkonnast ligemale pooled ülekaalus või suisa rasvunud. Iga neljas õpilane on ülemäärase kehakaaluga juba esimeses (!) klassis. Neljandas klassis aga juba iga kolmas õpilane on ülekaalus ja iga üheksas on rasvunud.

Ja mitte ainult diivan ei ole hauakivile lähemale viiv, vaid seda on ka nutitelefonidega seonduv ekraaniajast tingitud kehaline passiivsus. Seejuures ei ole ma kuidagi uue tehnoloogia ja nutiajastu vastu, pigem usun kuulsa füüsiku Richard Feynmani budismi templis kuuldud lausesse: „Igale inimesele on antud taevavärava võti. Sama võti avab põrgu väravad.“  Füüsik kasutas fraasi teaduse kontekstis, kuid mõtet võime siinkohal laiendada ka näiteks nutitelefoni kasutusele. Seega on oluline küsida, millist eesmärki telefonis veedetud aeg täidab lapse terviklikus arengus. Kuidas leiame tasakaalu, kus soovituslik ekraaniaeg jääb alla kahe tunni päevas ja vaba aja sisustamiseks leiab laps või noor mitmekesiseid liikumisviise, olles seejuures teadlik nende kasust tervisele?

Liikumine annab tervena elatud aastaid juurde

Võrdlemisi selgelt on tõestatud, et aeg, mis õpilastel seondub nutitelefoni kasutamisega on pöördvõrdelises seoses kehalise passiivsusega  ehk kui suureneb ekraaniaeg, väheneb selle arvelt kehaline aktiivsus. Seega me ei räägi täielikust telefonikeelust või mittekasutamisest, kuid leiame vastukaaluks aega selleks, mis tugevdab aju ja kognitiivseid võimeid füsioloogilisest vaatenurgast (vereringe – hapniku ja energiasüsteemi tõhustamine; närvisüsteem – neuronite vaheliste ühenduste tugevdamine motoorsete harjutuste kontekstis).

Kehalisest aspektist on oluline kasvamisel luustiku ja lihaste rakendamine, et tekiks paindlikkus, tasakaalutunnetus, võime jõudu ja vastupidavust kasutada. Ilmselt igaüks leiab enda ümber inimesi, kes hingeldavad juba 30-aastaselt kolmandale korrusele trepist ülesse minnes. Mida on vaja – jõudu, vastupidavust ja tasakaalu, miks mitte ka paindlikkust reielihastes trepiastmelt äratõukel. Kujutage nüüd ette seda 30-aastast 60-aastasena.

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult. Suure tõenduspõhisusega on võimalik mitmeid nende haiguste tekkemehhanisme liikumise abil ennetada või siis haiguse avaldumist eluea kontekstis vähemalt paarkümmend aastat edasi lükata.

Igat kooli võib muuta liikuvaks

Eelneva süngetes toonides jutu kõrvale on eriti oluline taaskord rõhutada, kui tänuväärne on see, et Eestis tegeletakse Liikuma Kutsuva Kooli programmiga. Esialgu toimus programmi arendus- ja rakendustegevuste elluviimine aastatel 2020-2023 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014-2021 fondist, mida kaasrahastas Sotsiaalministeerium ja projekti eestvedajana kattis omafinantseeringu Tartu Ülikool. Liikuma Kutsuva Kooli sügisseminaril „Vunki juurde koostööle!“ teatas ka Haridus- ja Teadusministeerium, et annab sellele programmile eelarveliselt vunki juurde, mis näitab, kui oluliseks on seda programmi hariduse tõhustamisel peetakse.

Ideid koolilaste liikuma panemiseks

Tutvusin ka kahe Liikuma Kutsuva Kooliga – Tartu Kesklinna Kool ja LõunaTERA kool. Siin on mõned koolidest üles nopitud ideed:

• Ka pindala mõttes väikeses koolis, kus on tänavate poolt väga limiteeritud õueala, on võimalik kooli muuta liikuvaks. Saab õpilasi viia liikuvalt kooli territooriumilt ümbruskonna metsaparkidesse või staadionitele.
• Hommikuvõimlemine või tants enne ainetundide algust.
• Tuleb aineõpetajaid veenda, kui kasulikud on „liikumisampsud“ keskendumisvõimele (nt liikumisampsude kalender, kus igas päevas on aktiivne 1-2 minutit integreeritud ainetundi sisse).
• Ühe kilomeetri ring koolis esimese klassi õpilastele (omas rütmis ja ilma sunnita – ometi õpilased ootavad ja tahavad sellist ringi teha joostes või kõndides).
• Õpetajad mugavustsoonist välja – õuevahetundide korrapidajaõpetajad (jälgivad, et nooremad ja vanemad mahuvad koos mänguplatse kasutama) saavad samuti koguda lisaaktiivsust ja olla lisaks õpilastele ka teistele aineõpetajatele eeskujuks.
• Telefonid jäävad koolikotti ja kott jääb isiklikku koolikappi õppepäevaks.
• „Käest ära teisipäev“ – nutitelefonide kasutamise vaba päev.
• Kui lapsed on piisavalt terved, et kooli tulla, siis on nad ka piisavalt terved, et õue minna. Lapsevanematega on kokku lepitud, et õueminek ka vihmasabinaga või külmakraadiga on kokkulepitud norm, sest värskes õhus liikumisest saadakse palju tõhusamalt kehalise aktiivsuse minutid täis ning laste poriste riiete asemel tuleb muretseda hoopis nende madala liikumisaktiivsuse eest.
• Liiga ära sisustatud õppehoovid tekitavad „noorte igavuse“ – paradoksaalselt on lapsed leidlikumad aktiivsuse saavutamisel, kui ei ole kõiki „spikreid“ ees. Ehk ainult struktureeritud mänguplatside ehitamisega ei pruugi me liikumise „retsepti“ anda – hea on loovuse arendamiseks ka tühi metsatukk või roheala.

Need on mõned üksikud näited ideedest, mis tekitavad liikumisharjumusi koolides. Iga kool on oma nägu ja seega on ka võimalused liikuma kutsumiseks erinevad. Kuid ühes ma ei kahtle – kõigil on võimalus oma kool teha eriliseks liikumisvõimaluste arendamisel! Ärge kartke oma kodukohas võtta kokku lapsed ja lapsevanemad, kooli juhtkond ja liikumisõpetajad ning kohaliku omavalitsuse esindajad. Ma usun, et kõik nad on sügaval sisimas huvitatud looma paremaid tingimusi laste liikuvamaks arenguks!

Rohkem ideid koolipäeva liikuvamaks tegemisel leiab Liikuma Kutsuva Kooli IDEEPANGAST.