Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.
Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.
Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.
Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.
Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.
Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.
