Tervise Arengu Instituut: Vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk liigub piisavalt

Uuendatud liikumissoovitustes toob maailma terviseorganisatsioon (WHO) välja, et noortel peaks kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus aga, et piisavalt liigub vaid iga kuues noor, sealjuures vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk.

Kehaline aktiivsus toetab laste kognitiivset arengut, mälu ja on seotud paremate õpitulemustega (1) ning koolirõõmuga. Ka HBSC uuringu andmed näitasid, et õpilased, kellele meeldib koolis käia ja kes oma hakkamasaamist koolis heaks hindavad, on kehaliselt aktiivsemad.

Regulaarsel kehalisel aktiivsusel on oluline roll stressiga toimetulekul ning üldise vaimse tervise ja heaolu säilitamisel (2) ning kehaliselt vähem aktiivsetel on suurem risk depressiivsuseks (3). Kuigi liikumise teema on Eestis viimastel aastatel saanud rohket tähelepanu, ei ole siiski suurenenud nende noorte hulk, kes liiguksid piisavalt.

Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest, 19% poistest ja 13% tüdrukutest (joonis 1). Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%).

^{Joonis 1. Iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal soo järgi, 2002–2022 (%)}

Ka vähene liikumine on parem kui mitte midagi ja noorte tervisele tuleb kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus (4). Vähemalt viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11−15-aastaste õpilaste osatähtsus on 2022. aastaks kasvanud 42%-le. See on positiivne suundumus, kuivõrd 20 aastat tagasi oli see näitaja 29%, kuid alates 2014. aastast ei ole enam olulist muutust toimunud (joonis 2). Sellegi näitaja vaates on kõige kehvemas seisus 15-aastased noored.

^{Joonis 2. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased vanuse järgi, 2002−2022 (%)}  

Loe edasi Tervise Arengu Instituudi veebilehelt.

* Kehaliselt aktiivne – vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne).

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükil 4.4 (autor Alice Haav). Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

(1) Chaddock-Heyman L, Hillman CH, Cohen NJ, et al. The importance of physical activity and aerobic fitness for cognitive control and memory in children. Monogr Soc Res Child Dev 2014;79(4):25–50.

(2) Rodriguez-Ayllon M, Cadenas-Sánchez C, Estévez-López F, et al. Role of Physical Activity and Sedentary Behavior in the Mental Health of Preschoolers, Children and Adolescents: A Systematic Review and Meta-Analysis. Sports Med 2019;49(9):1383–1410.

(3) Vorobjov S, Oja L, Piksööt J. Noorte vaimne tervis ja heaolu ning selle seos eluviisiga. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu; 2023.

(4) WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: World Health Organization; 2020.