02.04.2025
Janne Tomberg
liikumisaasta projektijuht
Liikumisaastal seadsime eesmärgi tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu. Soovisime näidata, et Eestis on suurepärane taristu regulaarseks liikumiseks, mille kasutamine on kättesaadav ja jõukohane kõigile.
Liikumisaastal oli suur roll oli ürituste korraldajatel. Nägime nii kogukondlikke algatusi väikestes külades, liikumisüritusi maakondades kui ka rahvarohkeid spordi- ja liikumisvõistlusi, millel kõigil oli üks eesmärk: innustada väikeseid ja suuri, noori ja vanu liikuma ja sportima ning tundma tegevusest rõõmu.
Liikumisaasta kui teema-aasta üks eesmärke oli teha teemakuude sisustamisel koostööd (spordi)alaliitudega ja kaasata nende abil ka spordiklubid, treenerid ning juhendajad tutvustama oma (spordi)ala kui liikumisharrastust ja vabaajategevust. Koos tegime suure töö ära!
Tuhat inimest suusatundides
Kristjan Koll, suusaliidu tegevjuht
Spordialaliidu roll inimeste liikuma innustamisel on kahesuunaline. Esiteks annavad tippsportlased eeskuju, teiseks suuname avalikkuse abil üritustele, kus inimestel on võimalik proovida või omandada oskusi, mis lubavad nautida liikumist.
Eesti suusaliit korraldas koostöös liikumisaasta eestvedajatega projekti „100 suusatundi“, millest võttis 140 tunnis osa rohkem kui 1000 inimest kogu Eestis. Suusatunnid toimusid igas maakonnas ja igas suuremas suusakeskuses. Projekti raames jagasid suusatreenerid suusatamise algteadmisi ja andsid kogemuse, kui tore on talvel õues lumel liikuda.
Tagasiside oli üdini positiivne. Kõige enam toodi välja suusatamise juurde käiva ebamugavustunde ületamist. Suusatamine nõuab teatavaid tehnilisi oskusi, just uued teadmised muudavad suuskadel liikumise kohe märkimisväärselt toredamaks.
Tants tervi(s)tab!
Raho Aadla, tantsukunsti ja tantshariduse liit
Meie eesmärk oli muuta tantsuvaldkond liikumisaastal nähtavamaks ja teadvustada tantsu kui liikumisharrastust. Koostasime „Tants tervi(s)tab“ kalendri, kuhu sai sisestada tantsuüritusi ja neid sealt ka leida. Kalendrisse jõudis aprilliks 169 üritust kõigist Eesti maakondadest: ühistantsimisi, koolitusi, avatud tunde, etendusi, loenguid, festivale, pidusid ja kontserte. Kalendrit vaadati 1. märtsist kuni 12. maini 4241 korda ja see jõudis 1868 huviliseni. Tänu liidestusele spordiportaaliga Sportos jõudsid tantsukuu kalendri üritused liikumisaasta lehele ülejäänud liikumisharrastuse ettevõtmiste kõrvale.
Selleks et ärgitada liikuma, on mõistlik koondada nii inimesed, teadmised kui ka ettevõtmised. Kui paljud kuulevad, et liikumine liigutab ja tants tervistab, siis juba see teadmine on samm. Edasi tuleb vahetussamm ja seejärel juba hüpe!
Pered said kokku rulluisurajal
Elizabeth Jõgi, Rullibussi eestvedaja
Selline algatus nagu liikumisaasta, kui suunatakse rohkem tähelepanu erinevatele spordialadele ja liikumisharrastustele, on kindlasti väga õige suund, kuidas utsitada rohkem inimesi liikuma. Liikumisaastal saab tutvustada erinevaid spordialasid, millest ehk paljud ei ole veel kuulnudki. Inimesed kujutavad sportimist ette vaid võistlusspordina, tegelikult pole mõõduvõtt peamine. Liikumisaasta algatuse juures on eriti tore, et täiskasvanud ja lapsed saavad lisaks sportlikule tegevusele veeta aega ka üheskoos. Näiteks rulluisutamisel ei ole vahet, kas teed esimesed sammud rullidel nelja- või 40-aastasena.
Liikumisaasta „Rattad alla, kiiver pähe“ teemakuus korraldasime koostöös liikumisaasta tiimiga rulluisukoolitusi, kus mitusada inimest said proovida esimest korda rulluisutamist või tuletada meelde kunagi õpitud oskusi.
Algatajatele tuul tiibadesse
Juho Mattus, ekstreemspordi eestvedaja
Regulaarselt liikuma saab innustada igaüks. Piisab vaid motiveeritud inimesest, kes alustab pusimist. Kui on olemas algataja, siis on ka järgijaid. Erinevate alade entusiaste on meil riigis küll ja veel, leidke nad üles ja puhuge neile tuul tiibadesse, küll nad kõik muu ise ära korraldavad. Alaliit võiks olla üks sellistest organisatsioonidest, kes teab täpselt, milline inimene võiks olla õige algataja.
Liikumisaasta „Rattad alla, kiiver pähe“ teemakuus korraldasimegi koostöös liikumisaasta tiimi ja kohalike spordijuhtidega pumptrack’i radade kasutamise koolitusi kogu Eestis. Tutvustasime sobivat varustust, erineva kaitsevarustuse kasutamist ja näitlikustasime selle vajalikkust. Osalejad said pumptrack’i kasutada nii rula, rulluiskude, jalgrataste kui ka tõukeratastega. Tagasiside oli ülihea ja meid oodatakse juba tagasi.
Töötoad aitasid ala paremini mõista
Priit Allikivi, käsipalliliit
Liikumisele suunatud tegevus peaks olema kõigile kättesaadav ja sobima erineva oskusega huvilisele: algajatele lihtsam tegevus, edasijõudnutele suuremad proovikivid.
Rannakäsipalli Eesti meistrivõistluste etappidel Põlvas, Alatskivil ja Viljandis oli kõigil huvilistel võimalik osaleda nn töötubades. Seal sai rannaliival või muruväljakul rannakäsipalli liikumisviise ning pallikäsitsemist ise proovida endiste koondisemängijate näpunäidete järgi. Kolme etapi peale oli asjast huvitatuid umbes 50. Töötubade korraldamine aitas eelkõige pealtvaatajatel ja lastevanematel end käsipalliga tihedamalt siduda ning tunda ala vastu sügavamat huvi.
Ise proovimine suurendab tõenäosust, et käsipalli mäletatakse järgmistel eluetappidel paremini. Töötubades võisid osalejad esitada küsimusi ja said kohe tagasisidet, mis aitas selgitada mängu käigus tekkivaid olukordi ja võimaldas käsipalli paremini mõista.
Pakkuma peab võimalusi ja eeskujusid
Kristjan Loorits, kettaspordi liidu juhatuse liige
Spordialaliidud saavad palju teha, et innustada inimesi regulaarselt liikuma. Tähtis on strateegia ja tegevusplaan, mis hõlmab spordiala tippe, harrastajaid, aga ka nende kaasamist, kes varem alaga tegelenud ei ole. Spordiala tipp innustab harrastajaid ja võimalikke uusi tulijaid ning aitab tutvustada ala laiemale avalikkusele. Harrastajatele peab pakkuma häid võimalusi, et nad ala juurest ära ei kaoks ja oleksid oma kogukonnas heaks eeskujuks.
Alaga tutvumise ja proovimise võimalust peaks pakkuma paljudele inimestele. Kui kõik spordialad seda edukalt teeksid, olekski igal eestlasel võimalik leida lemmik, mis aitab teda aktiivsena hoida. Liikumisaasta raames kutsusime huvilisi juulis tasuta proovitrennidesse, mis toimusid Tallinna, Saku ja Tartu klubides. Rõõm oli näha uusi harrastajaid, kes proovisid elus esimest korda meiega ultimate’i mängida. Lisaks tasuta treeningutele jagasime sotsiaalmeedias lühikest videot, mis tutvustas spordiala ja loodame, et leidus seltskondi, kes proovisid ultimate’i ka iseseisvalt.
Liikumisampse tuleb anda pidevalt
Pille Väljataga, matkaliit
MTÜ Eesti matkaliit oli #matkakuu sisustamise partner. Korraldasime 14 matka kuues maakonnas. Eesmärk oli meelitada matkarajale algajaid ja näidata, et looduses liikumine ei ole keeruline, ei vaja kallist erivarustust ning sobib igas eas. Matkajaid oligi igas vanuses lastest pensionärideni. Oli kogenud matkajaid, aga neidki, kes proovisid esimest korda. Kõik said hakkama ja paljud lubasid jätkata.
Arvan, et algatused on väga teretulnud, eeskujud on oodatud ja just selliste pisikeste liikumisampsude soovitamine ning jagamine teretulnud. Inimesel on vaja pidevalt väikest nügimist ja küll siis leiab igaüks õige aja toast välja tulla.
Pinksilauad tuleb üles leida
Margit Tamm, lauatenniseliidu peasekretär
Teisipäeval, 29. augustil toimusid kogu Eestis 15 kohas välipinksi õpitoad, kus meie treenerid näitasid huvilistele, kuidas käib lauatennise mängimine ja andsid näpunäiteid algajatest proffideni. Soovisime propageerida just välipinksi, sest avalikuks kasutuseks lauatenniselaudu leidub igal pool Eestis, need tuleb lihtsalt üles leida ja hakata mängima.
Õpitubades käis enam kui 200 inimest ja nii mõnigi sai külge nõnda positiivse pisiku, et pärast üritust tuli klubidesse uusi liikmeid.
Lauatenniseliidu üks ülesanne ongi lauatennise kui ägeda ja taskukohase harrastuse tutvustamine ning ürituste korraldamine neile, kes võistlusspordina seda harrastada ei soovi, kuid mängida ikka tahavad. Vaja on ka näidata ja rääkida, et professionaalne lauatennis on väga tõsine ning keeruline spordiala. Rahvusvahelisel tasemel mängimine nõuab aastaid treeninguid ja ettevalmistust.
Osalejad murravad müüte
Mait Tõnisson, orienteerumisliit
Liikumisaasta aitas orienteerumisvõistlusi rohkem esile tuua: septembris pakkusime päevakutel algajatele orienteerumisõpet ja spordinädala #BeActiveNight raames toimusid ka orienteerumisüritused.
Soovime näidata, et orienteerumine ongi pigem rahva- kui tippsport: 300 orienteerumispäevakut, 60 000 osaluskorda, 7000 osalejat on meie arvates üsna suured arvud. Nende suurendamiseks peame eelkõige lihtsustama orienteerumisüritustel osalemist ja murdma müüdi, nagu oleks orienteerumine maru keeruline.
Aitäh teile, liikumisaasta korraldajad!
Suur tänu, suusaliit, kepikõnni liit, tantsukunsti ja tantsuhariduse liit, disc-golfi liit, kulturismi ja fitnessi liit, käsipalliliit, kettaspordi liit, võrkpalli liit, mölkky klubide liit, matkaliit, lauatenniseliit, orienteerumisliit, sulgpalliliit, padeli liit, squash’i-föderatsioon, SA Eesti Terviserajad, MTÜ spordiürituste korraldamise klubi, rulluisutamise eestvedajad Rullibuss ja rulluisukool, ekstreemspordi eestvedaja spordiklubi Fun Timez, Liikumismängud OÜ, MTÜ Kõnnime Koos, Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi, MyFitness, firmaspordi liit, Tartu ülikooli liikumislabor, tervisekassa, tervise arengu instituut ja maakondlikud spordiliidud!
Fotod: Aidas Figoras, Külli Leola, Pealtvaataja, lauatenniseliit, matkaliit, Kersti Õunpuu, Karl-Fredy Kruup, spordiliit Läänela, Aldis Toome.
