02.04.2025
Hiiumaa Spordiliidu juht Kertu Rand arutleb intervjuus inimeste liikumisaktiivsuse üle ning jagab mõtteid liikumisharrastuse edendamisest Hiiumaal.
Kuidas te edendate liikumisaktiivsust Hiiumaa inimeste seas elukaare üleselt?
Meie võtmesõna on koos tegemine ehk siis sündmuste korraldamine koos spordiklubidega. Me korraldame sündmusi, mis on mõeldud kõikidele ehk osa saavad võtta nii lapsed, nende emad-isad aga ka vanemas eas inimesed. Me ei sihi kindlat sihtrühma vaid mõtleme kõigile neile, kellel võiks olla jõukohane sündmustest osa võtta ja selliselt siis neid ka teeme – matkad, jooksusündmused, orienteerumine.
Kas te olete erivajadustega inimestega samuti arvestanud?
Siin meil arenguruumi on. Tean aga, et meie sotsiaalkeskuses töötav juhendaja käib erivajadustega inimestega liikumas meie spordikeskuses. Küll aga on erivajadustega inimesed ning näiteks ka emad-isad vankribeebidega oodatud meie sündmustele. Kõrgessaares näiteks toimus tänavu Eesti Vabariigi aastapäeva matk, kuhu oli kokku tulnud nii eakamaid, noori aga ka vankritega peresid. Sellised matkad meeldivad rahvale väga ja on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.
Mis on teie lahedamad projektid, praktikad, mida välja toote?
Meie kõige lahedam projekt on „Hiiumaa liigub“, mis saigi meil alguse Eesti Vabariigi aastapäeva matkaga sel aastal. Seal me motiveerime ja suuname liikuma niimoodi, et meil on kuusteist etappi. Ja kui sa oled kaheksast etapist osa võtnud, siis saad osaleda peaauhinna loosis. Sellel aastal oleme teinud palju uuendusi – on lisandunud tiimide arvestus ja paneme välja ka selles arvestuses auhindu, et muuta seda hästi põnevaks ja atraktiivseks ka mitteliikujale.
Hetkel minu arvates on veel äge algatus maakondade vaheline sammuvõistlus, mida FitSphere korraldab ning on väga super, et me suudame ka enda maakonna inimesed innustada sellest osa võtma. Ja olengi saanud osalejatelt head tagasisidet, et kui muidu ei ole leidnud motivatsiooni õue liikuma minna, siis maakondade vaheline võistlus innustab – ma pean ikkagi iga päev kümme tuhat sammu ära tegema, et minu panus oleks algatusse antud.
Õuekuu raames tegime noortele näiteks välijõusaali treeninguid. Seal proovisime osalejaid samuti loosiauhindadega meelitada. Samas hoidsime joont, et see ei oleks taas üks ühekordne üritus, vaid et noored saaksid ikkagi teadmisi liikumise kohta – mida välijõusaalis üldse teha saab ja milliseid lihaseid millise masinaga treenida.
Valijõusaali treening Hausmal. Foto: Argo Nurs
Talvisel perioodil toimub meil spordikeskuses lastele ja nende vanematele mõeldud algatus „Aktiivne algus“, kus üles on seatud seiklusrada, mida saab üheskoos läbida. Spordiliidu panusena olen sinna aeg-ajalt kaasanud kogenud akrobaatikatreeneri Ken Laumetsa väljastpoolt Hiiumaad. Kohapealt meil sellise ala treenerit kahjuks võtta pole.
Aktiivse alguse liikumishommik. Foto: Eike Meresmaa
Kuidas mitteliikujaid aktiveerida?
See on hea küsimus, millele ei ole ühte õiget vastust. Väga tähtis on teavitustöö ja oluline on välja tuua inimeste vastutust oma tervise eest ning teadlikkust terviseriskide osas.
Kui palju sa tugined oma töös teadusele ja kui palju isiklikule tunnetusele?
Muidugi ma loen teadusuuringuid ja statistikat, kuid suuresti tuginen siiski iseenda teadmistele, kogemustele ja tunnetusele, et mis meie maakonna inimeste puhul toimib. Ka uurin mujal maakondades ja riikides toimuvat. Äsja käisime kolleegidega põhjanaabrite juures nende praktikatega tutvumas. Hea oli näha, kuidas mujal asjad toimivad.
Kindlasti aga ei saa võtta teistes Eesti maakondades toimuvat üks ühele Hiiumaaga, sest me oleme teistest maakondadest tunduvalt väiksem ja algatused, mis mujal toimivad, ei pruugi meil üldse käima minna. Seetõttu on palju katsetamist ja seda õige asja otsimist. Ka tuleb väga palju ettepanekuid osalejatelt endilt, et kuidas midagi teha võiks.
Kolmapäeviti toimuv jooksutrenn. Erakogu.
Kuidas te sündmusi rahastate?
Meil on enamus sündmusi tasuta. Ajavõtusüsteemidega jooksuüritused on minimaalse tasuga. Põhilised sündmuste rahastajad on Hiiumaa vald, Kultuuriministeerium, osade projektide puhul ka Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Aastas korra jagame spordiklubidele tegevustoetust ja liikumisharrastusürituse toetust.
Koostöö on hästi oluline ja meie puhul siis pean silmas koostööd Hiiumaa vallaga, arenduskeskusega, spordikeskuste ja -klubidega. Kui ressursid on ju igas mõttes piiratud nii ajaliselt kui ka rahaliselt, siis on koos asju tehes ja mõtteid vahetades palju lihtsam.
Mis on Hiiumaa viimaste aastate edukamad sündmused?
Ma toon alustuseks välja hoopis teistmoodi algatuse – spordiliidu uuendatud kodulehe, kus saavad oma platvormi info avaldamiseks spordiklubid, koolid ning vabaaja- ja spordikeskused. See on ühine platvorm ja loodan väga, et tegevus seal läheb hästi käima. Oluline on, et info oleks ühest kohast kättesaadav. Meie sündmuste kalender on siiani olnud Exceli põhine. Seega kasutajale muutub koduleht ja sealt sündmuste leidmine igal juhul mugavamaks.
Sündmustest aga toon välja ühe näitena Hiiumaa rattanädalavahetuse, mis on üks äge ja populaarne üritus, kuhu tulevad osalema ka tipptegijad – Tanel Kangert ja Allar Raja on näiteks osa võtnud. Väga edukad on ka kolmapäeviti vabatahtliku treeneri juhendamisel toimuvad jooksutrennid.
Mis on need lihtsad asjad, mida võiks iga maakond ära teha Hiiumaa näitel?
Näiteks liikumissarjad, mida tehakse mitmetes teisteski maakondades. Need vajavad väga head koostööd, aga on osalejale väga motiveerivad.
Mida Hiiumaal enim harrastatakse?
Meil on väga edukad orienteerujad. Ka spordiklubi on ise hästi aktiivne ja on näha, et sealt tuleb ka järelkasvu. Samuti on meil väga hea treener Elo Saue, kes tegeleb noortega.
Milline on liikuv hiidlane?
Hiidlane on kindlasti loodust armastav ja ta naudib väljas tegemisi rohkem kui sisetingimustes ajaveetmist. Suve hakul kolitakse seltskondadega sisesaalidest välja ja võib öelda küll, et looduses ajaveetmine on üks võtmesõna hiidlaste jaoks.
“Eesmärgiks Tallinna maraton” projekti ühistreening. Autor: Tõnis Tõnström
