02.04.2025
Läänema Spordiliidu “Läänela” juht Ülle Lass arutleb intervjuus erinevas vanuses inimeste liikumisaktiivsuse üle ning jagab mõtteid Läänemaa kogemustest ja praktikatest inimeste liikuma panemisel.
Mida peaks ette võtma mitteliikujate aktiveerimiseks?
Noh, inimene on ju loomult laisk. See on meile tegelikult kõigile sisse kodeeritud ja me peame laiskuse koodi suutma inimestest välja saada. Kindlasti ei saa seda teha ainuüksi spordiliidu tasandil. Iga inimene peab mõtestama, et see kõik on ainult tema enda tervise ja heaolu tagamiseks. Elurõõmsa ja aktiivsena püsimiseks, töövõime säilitamiseks ning seltsielus kaasalöömiseks on mõõdukas füüsiline aktiivsus väga hea. Lisaks peaks iga inimene endale ka sihi seadma. Leian, et see ongi inimese tervise valem, mille ta peab ise leidma. Keegi teine ei saa meie kehas elada. Minu enda puhul on tervise valemiks näiteks see, et ma olen olnud terve oma teadliku elu hästi tegus. Olen saanud kehalise kasvatuse õpetaja hariduse ning olnud läbi elu aktiivne inimene ja seda süstinud treenerina ka teistesse. Praegu hoian end liikumises läbi jõusaali ja kõnnitreeningute ning lisaks käin igapäevaselt koeraga jalutamas. Need tegevused ongi minu tervise valem.
Foto: Enriika Design
Kuidas erinevate sihtgruppide hulgas liikumisaktiivsust suurendada?
Ma näen, et aina enam on meil vajadus personaal- ja liikumistreenerite järele, et kasvatada inimestes liikumisalast teadlikkust. Pensionäridele ongi väga keeruline ligi pääseda, sest neid saadab kahjuks arusaam: “ah mis mina nüüd enam sellises vanuses…”. Oleme proovinud mitmeid nippe ning kui planeerid ühte üritust just eakatele, elukaareüleselt ka suunitlusega noorematele, et tooge oma memmed-taadid liikuma, siis kohale jõuab üks memm ilma nende noorteta, kes peaks teda just välja tooma. Kindlasti vajab toetamist inimeste teadlikkus. Kogu füüsilise liikumise alus lapsele pannakse kodus. Seega, ma arvan, et hästi palju sõltub lapsevanematest. Mis siin aga salata – olen kuulnud lapsevanematelt siit ja sealt, et kas minu laps peab tõesti kolmkümmend minutit iga päev väljas liikuma. Sellise mõtteviisiga lapsevanemat on väga keeruline kaasata ning ka tema mõtteviisi muuta. On aga väga hea, kui lubatakse teha õpetajatel ja treeneritel oma tööd. Ehk et, kui lapsevanem kodus on pessimist, siis las aktiivsed õpetajad tegelevad lapse füüsilise ergutamisega, nii nagu nad seda õppinud on. Tuleb usaldada oma laste õpetajaid ja treenereid!
Kellega soovitad teha koostööd edu saavutamiseks?
Koostööpartneriga ühine tegemine on muidugi kõige alus. See, kuidas saada inimesi võimalikult hästi liikuma, ma arvan, ongi omavalitsustega koostöös kõige olulisem. Omavalitsustes on kindlad inimesed, kes suhtlevad koolidega, erivajadustega inimestega ning omavad sihtgruppide lõikes head ülevaadet. Ka olen oma töös kasutanud praktikantidena Haapsalu kolledži üliõpilasi, kes on liikumistunde praktika raames spordiliidu juures tavakoolides teinud ja neid algatusi väga kiidetakse. Õpetajad tihtipeale ise ei tule selle peale, et teha koolis tavalise koolitunni sees liikumisampsu ehk oma tundi liikumisega kombineerides läbi viia. Veel oleme teinud koostööd Läänemaa ühisgümnaasiumiga, kus on olemas tervise õppesuund. Kasutame ühisgümnaasiumi õpilasi oma liikumisüritustel ja ka võistlustel näiteks kohtunikena. See annab neile ka võib-olla motivatsiooni sellega ise tegeleda, kui nad on selle suuna koolis valinud. Muidugi ka Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, kus õpetatakse tervisejuhte. Nemad tegid kevadel Läänemaa koolides tervisepäevi.
Kas kõikidele sihtgruppidele peaks tegevustes lähenema sarnaselt?
Siin tuleb mängu turunduse olulisus. Turundus on minu silmis väga oluline – igale sihtgrupile peab lähenema erinevalt. Mõnele on vaja läheneda sotsiaalmeedias – Instagramis või Facebookis. Eakas näiteks loeb meie kohalikku ajalehte, kus viimasel leheküljel on suur reklaamplakat või saab infot oma korteriühistu postkastide kõrval olevalt infotahvlilt. Mõni loeb valla/linna veebilehte. Iga inimeseni me jõuame väga erinevalt ja samas olen ma tähele pannud seda, et väga oluline on ka suust-suhu reklaam. Seega – igale sihtgrupile tuleb läheneda läbi temale omase kanali.
Kui palju sa tugined oma töös teaduspõhisusele ja kui palju oma kogemusele-teadmisele?
Nii ja naa. Me teeme ikkagi seda, mida kõhutunne ütleb. Kogun informatsiooni ka inimestega suheldes ja arvestan uute algatuste plaanimisel nende arvamusega. Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuringu järgi oli 2022. aastal esimeste, neljandate ja seitsmendate klasside õpilastest 31 protsenti ülekaalulised ning eriti teeb ekspertidele muret rasvunud laste osakaalu tõus. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Muidugi, sündmusi tehes me nendele numbritele mõtleme aga igapäevaselt küll mitte. Püüame selle tendentsiga arvestada lastele ja noortele suunatud tegevustes. Huvitav tendents on aga see, et meie vaateväljast kaovad mõneks ajaks ära 20-40-eluaastates mehed ja naised. Selline trend on välja tulnud ka mujal maakondades ja näitab ilmselt seda, et see on kõige aktiivsem aeg inimese elus, kus ta pühendub töötamisele, õppimisele või perele kodukohast kaugemal ning seetõttu jäävad tema füüsilise aktiivsuse algatused lihtsalt meie vaateväljast kaugemale.
Millised on Läänemaa viimaste aastate olulisemad sündmused, mida pead vajalikuks välja tuua?
Meil on palju sündmusi, mida oleme korraldanud, mis on traditsioonilised, kuid natuke väsinud ja näitavad väljasuremise märke, aga ka uuesti taaselustuvaid. Üritustega soovime inimestele meelde tuletada regulaarse liikumise vajadust ning parimate emotsioonide saamist liikumisrõõmust. Väga hea näide oli Elustiilimaraton, mida vahepeal ei toimunud, kuid mis nüüd on taas ennast kogumas. Selle aasta maraton toimub Vormsil. Üritus toimub „maratoni läbimise eesmärgil“ ehk siis osalejad läbivad 42 punkti liikudes, mitte kilomeetritena. Võib läbida jalutades või omas tempos joostes kontrollajaga neli tundi. Punktide loomisel osalesid mitmed asutused, spordiklubid ja ettevõtted. Igal punktil on oma eesmärk, tuues osalejatele lahendamiseks ülesande või tegevuse, mis aitab kaasa liikumise ja terviseteadlikkuse tõstmisele. See algatus kestis viis aastat ning sai lõpu seepärast, et keegi ei soovinud punkte lihtsalt infoga sisustada, küll aga taheti väga maratoni „joosta“. Nüüd tundub aga, et peale mõninga aastast pausi võtab see sündmus uuesti hoo üles. Ka on viis aastat toimunud Seiklusorienteerumine, mis näitab aga pisut väsimuse märke. Selle algataja oli omal ajal Lääne-Virumaa, aga neil ei läinud see nii hästi käima, meil aga seevastu on huvi väga suur olnud. Seiklusorienteerumisel on umbes kümme orienteerumisrada maakonna eri paikades ja igal rajal on, oleneb raja pikkusest, 10 kuni 12 küsimust, millele on vaja vastata. Küsimused oleme teinud selliselt, et neile vastuseid internetist leida on raske. Et sa pead ikkagi rajale füüsiliselt kohale minema ja vastuse leidma. Raja võis läbida kellega iganes ja kuidas iganes – rattaga või jalgsi ning millal iganes kuu aja vältel. Sündmus läks nii suureks, et kasvas lausa maakonna piiridest välja. Väga populaarne oli aastaid tagasi sõprade liiga. Ka selle soovime taaselustada. Seal moodustatakse sõpruskondadest tiimid. Ühel aastal oli meil kavas 17 spordiala. Iga ala kohta anti algõpetus ning võisteldi selles omavahel. See oli väga populaarne sündmus, mida tahaks korrata. Omamoodi maraton oli covidi ajal väga populaarne. Seal sai iga osaleja maratoni distantsi päevade vahel ära jagada ja panna kokku just endale sobivad distantsid. Kuu aja jooksul võisid läbida ühe maratoni või kasvõi iga päev ühe. „Liigu oma tervise heaks“ oli üks selline projekt covidi ajal, kus me tegime maakonna tasandil koostööd Europe Directiga, kes oli ka projekti rahastaja. Inimesed läbisid kilomeetreid ja fikseerisid selle käigus fotodena, milliseid hooneid ja ehitisi on Euroopa Liidu rahadega maakonda rajatud. Spordisõbra ABC oli väga huvitav ja kaasav algatus, kus tuntud Eesti sportlased andsid huvilistele edasi oma tehnilisi teadmisi erinevatelt aladelt. Rääkisime, millele tähelepanu pöörata, kui sa trenni lähed, kuni selleni, et mis ma siis trennis teen. Liikumisaastal korraldasime matkasid, kus matkajuht oli täiesti tavaline Läänemaa inimene, kes sai oma nägemuse ja teadmiste järgi oma kodukoha huvitavaid kohti tutvustada. Need on väga populaarsed algatused, mille vastu inimesed huvi tunnevad ja mille me plaanime nende jaoks taas ellu tuua. See edendab igas mõttes kehalist kirjaoskust, mida ma eelnevalt mainisin ja mida ma pean ise väga oluliseks inimestes arendada.
Kuidas toimub Läänemaal spordisündmuste rahastamine?
Meil on põhirahastus, mille me saame omavalitsustelt ja kultuuriministeeriumilt. Ka Kultuurkapitalist, kus me taotleme igal aastal erinevatele sündmustele toetust. Ka erinevate fondide, KÜSK-i (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) ning Leader-programmi toetusel oleme teinud mitmeid projekte. Viimane suur väljakutse on olla PEEK-projekti (piirkonna elukeskkonna ja ettevõtlusmeede) juht. See toetus on suunatud elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisele väljaspool Harju maakonda ja Tartu linnapiirkonda. Toetusmeede aitab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja maapiirkondade arengule hoogu andes toetab Eesti terviklikumat regionaalset arengut. Me saime spordiprojektile rahastuse 1,3 miljonit eurot, millest natuke üle miljoni läheb Vormsi spordihoone ehitamiseks. Spordiliidu ülesanne on ellu viia kõik sisu tegevused selles projektis, mida peab olema 20 protsendi ulatuses kogu projekti mahust. Kolmeaastase projekti raames toimub igal aastal üks arengukonverents, üks liikumisseminar ja palju koolitusi. Selle projekti raames tegeleme ka brändi ja turundusstrateegiaga. Sisutegevused koondame ühise pealkirja alla „Terve Läänemaa terviseteadlikult liikuma“. Projektis teevad kaasa Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald ja Vormsi vald.
Kui oluline on sinu meelest spordivaldkonna turundus?
Läänemaa spordiliidus on alates märtsist sündmuste turundamiseks ja kommunikatsiooniks tööl poole kohaga kommunikatsioonispetsialist. Lisaks oleme PEEK projekti toel käima lükkamas spordiliidu brändi arendust koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Ma arvan, et see on oluline. Ma ise tunnen ennast pigem uuendusmeelsena ning asjad peavad arenema edasi ja saama värsket jumet. Ei saa terve elu teha asju suhtumisega, et kogu aeg on nii tehtud. Traditsioonid on olulised, kuid asjad muutuvad ajas.
Kellega koos tuleks asju ajada, et muutusi saavutada?
Esmalt tuleks maakonna tasandil väga hea koostöö ja klapp saavutada. Ma pean täiesti sobilikuks lahenduseks seda, et kui soovid saada riigilt rahastust, peavad ka omavalitsused mingi protsendi juurde andma. See on viimasel paaril aastal meie koostööd omavalitsustega tihendanud ja ladusamaks teinud. Omavalitsused on seega kõige suuremad ja lähemad partnerid, kellega tasuks asju koos teha. Loomulikult kaasame ka aktiivseid ja koostööst huvituvaid spordiklubisid. Aitame nende tegevust avalikkuse ette tuua läbi turunduse.
Kas ja kuidas Läänemaa teistest maakondadest eristub liikumisharrastajate huvide poolest?
Olemegi kõik erinevad, sest meil on erinevad võimalused. Trendidest rääkides mainin, et meil on discgolf olnud viimastel aastatel hästi populaarne. Ja huviliste tahtel võiks igas suuremas asustuses olla juba oma padeliväljak. Meil on väga teistmoodi alad, mida Eestis laiemalt võib-olla nii aktiivselt ei harrastata, näiteks purjetamine, maadlus ja vehklemine. Nii on samas näiteks võistkonnaaladel üsna keeruline meie kandist päris tippu saada ja suusatajaid ei tule meilt ju ammugi, olgugi et meil on ka Palivere suusarajad ja me arendame seda keskust päris hoolega.
Mis on Läänemaa piirkonna suurimad saavutused või positiivsed tähelepanekud, mida lugejatega jagada?
Minu jaoks on väga oluline PEEK-projekti rahastus ja sellega seonduv arendustegevus, mida meil on projektist tulenevalt võimalik piirkonnas ära teha. Saame paari aasta jooksul asjad üheskoos osapooltega läbi mõelda. Ma pean ka meie spordikultuuri mälu hoidmist hästi oluliseks. Viimase viie aasta jooksul oleme spordiliidu alt välja andnud kaks raamatut. Eelmise aasta lõpus Läänela 95. sünnipäevaks ilmus Läänemaa kergejõustikuajalugu 1920-2023 ning Läänela 90. juubeliks ilmus raamat maakonna parimatest sportlastest läbi aegade.
Fotod: Lääne maakonna spordiliit Läänela
