SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on algatanud 2024. aastal pilootprojekti, mille raames paigaldati avalikele spordiväljakutele üle Eesti pallikastid erinevate spodivahenditega. Pallikaste saavad lapsed, noored ja pered kasutada aktiivseks ajaveetmiseks õues.
Mänguvahendid on kõigile vabalt kasutada. Siiski palume neid kasutada heaperemehelikult ning mängu lõppedes kasti tagasi panna.
Pilootprojekti eesmärk oli liikumis- ja mänguplatsidel tasuta kättesaadavate mänguvahendite abiga tekitada lastes ja noortes rohkem huvi õues mängimise ja liikumise ning pallimänguväljakute kasutamise vastu.
Kus pallikastid asuvad?
Pallikastid paigaldatakse Eesti erinevatesse piirkondadesse vastavalt haldamise kokkulepete sõlmimisele KOVidega.
- Tallinna avatud spordiväljakutele on paigaldatud 44 pallikasti. Vaata lähemalt siit.
- Rakveres on kasutusel 2 pallikasti.
- Järvamaal on kasutusel 4 pallikasti (Türi, Paide, Järva-Jaani, Väätsa).
- Pärnus on pallikastid 14 avalikul spordiväljakul.
- Tartus on kasutusel 14 pallikasti.
- Saaremaal on kasutusel 2 pallikasti.
- Paliveres on 1 pallikast.
- Keilas on 1 pallikast.
- Tapal on 1 pallikast.
Hakka pallidoonoriks!
Igaüks saab panustada sellesse, et lapsed ja noored veedaksid rohkem aega õues mängides ja liikudes. Kohalikud ettevõtted, spordiklubid ja eraisikud on oodatud palle annetama. Soovist hakata pallidoonoriks anna meile teada aadressil info@liigume.ee või võta ühendust pallikasti kaanele märgitud kohaliku haldaja kontaktiga otse.
Aitäh, Eesti Korvpalliliit, et esimese pallidoonorina kohe kaasa tulite projektiga!
Soovid paigaldada pallikasti?
Aitame Sind nõu ning võimalusel jõuga, et ka Sinu KOV-i tekkiksid pallikastid. Võta ühendust info@liigume.ee.
Miks on oluline soodustada laste ja noorte aktiivset ajaveetmist õues?
- Iga päev liigub vabal ajal õues ainult 7–11% 10–17-aastastest Eesti lastest ja noortest (allikas: Tartu Ülikooli liikumislabor).
- Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest on ülemäärase kehakaaluga 31%. Liigse kehakaalu probleem on laste seas aastatega süvenemas (allikas: TAI).
- 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest (allikas: TAI)
- Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivsete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast. Noortel on enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt (allikas: TAI).
- Liikumine aitab tõhusalt ennetada meeleoluhäireid, leevendada ärevust ja stressiga toime tulla (allikas: Tartu Ülikooli liikumislabor).
- Pargis, metsas või muus looduskeskkonnas veedetud ajal võib olla ekraaniaja tagajärgi leevendav toime. See toetab nii laste psühholoogilist heaolu kui ka vaimset võimekust (allikas: Tartu Ülikooli liikumislabor).
- Lastel ja noortel, kes on kehaliselt aktiivsemad, on ka ajutegevus aktiivsem ning õpivõimekus suurem (allikas: Tartu Ülikooli liikumislabor).
Kui palju peaksid lapsed ja noored liikuma?
- Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste kohaselt peaksid lapsed ja noored oma tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 1 tund iga päev mõõduka kuni tugeva intensiivsusega.
- Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.
- Tähtis on iga päev vähendada istumisaega ja vaba aja veetmist ekraanide ees.
Pallikastide idee tekkis 2024. aastal Järvamaal toimunud liikumisharrastuse seminaril, kus osalejad tõstatasid lastele mänguvahendite kättesaadavuse vajalikkuse, tuginedes olemasolevatele kogemustele, uuringutele ja praktikatele.
