02.04.2025
Liikumisharrastuse eestvedajad üle Eesti arutasid liikumisaasta alguse puhul 11.-12. jaanuaril Kääriku Spordikeskuses toimunud seminaril liikumisharrastuse valdkonna arendamist ja võimalusi eestimaalaste füüsilise aktiivsuse tõstmiseks.
Seminari fotogalerii asub siin.
Kahepäevasel seminaril analüüsiti tervisepsühholoogia aspekte, mis mõjutavad inimeste füüsilist aktiivsust, arutati võimalusi käitumisharjumuste muutmiseks ja mitteaktiivsete inimeste motiveerimist regulaarseks liikumiseks, räägiti terviseedenduse ja liikumisharrastuse kättesaadavuse suurendamisest ning esitleti erinevaid praktikaid liikumisharrastuse kujundamisel lastel ja täiskasvanutel.
„Kääriku kahe päevaga tekkis kindel veendumus, et meil on olemas sünergia ja valmisolek saavutada liikumises murrang ja teha liikumine eestimaalaste igapäevaseks harjumuseks,“ ütles Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke. „Oluline, et liikumisharrastus ei oleks vaid spordi- ja liikumisentusiastide südameasi, vaid muutuks läbivaks prioriteediks kõikides eluvaldkondades. Halvad tervise ja liikumise näitajad ei ole pelgalt statistika, vaid meie ise, meie pere, meie naabrid ja töökaaslased,“ lisas Lõoke.
Seminarist võtsid osa maakondlike spordiliitude, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erinevate spordiklubide ja -organisatsioonide esindajad üle Eesti.
Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud liikumisaasta 2023 kutsub eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma, tutvustades aasta vältel erinevaid liikumisharrastuse viise ja pakkudes kõigile jõukohaseid võimalusi liikumiseks üle Eesti. Liikumisaasta eestvedaja on Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, liikuma ärgitavaid tegevusi ja üritusi viiakse ellu koostöös maakondlike spordiliitude, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide, spordiürituste korraldajate ning kultuuri- ja haridusasutustega.
Kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel 2021. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75-150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning eelkõige vähendama istudes veedetud aega. Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.
Liikumisaasta tegevustega on oodatud jooksvalt liituma kõik, kes soovivad anda oma panuse Eesti inimeste regulaarse liikumisharjumuse kujundamisse.
