Järvamaa Spordiliidu juht Piret Maaring: järvakatele on traditsioonid väga olulised!

Järvamaa Spordiliidu juht Piret Maaring arutleb intervjuus inimeste liikumisaktiivsuse üle ning jagab mõtteid Järvamaa liikumissündmuste korraldamisest ja liikumisrõõmu loomisest.

Kuidas Järvamaal spordisündmused ellu kutsutakse?

Olen Järvamaa Spordiliidus 2005. aastast. Võin öelda, et Järvamaal on spordivõistlustel ja erinevatel sündmustel väga pikad traditsioonid. Oleme algatanud ja ellu kutsunud palju erinevaid spordisarju, osa neist on püsima jäänud, osad mitte. Midagi ei saa tekitada tühjalt kohalt. Kui on huvilisi ja harrastajaid, siis neid sündmusi korraldatakse, ja kui on hästi korraldatud võistlus või spordisündmus, siis sinna tullakse alati hea meelega tagasi. Tänasel päeval ei ole meil mure, kuidas ja mis sündmust korraldada, vaid kuidas teha selline sündmus, mis kõnetab ning kutsub osalema ja eeskätt just mitteliikujaid.

Igal piirkonnal on meil oma traditsioonid ja liikujatel ka ootused. Sellest mõtteviisist lähtume ka oma sündmuste korraldamisel.

Järvamaa koolide 1.-3. klasside rahvastepall E-Piima Spordihallis

Kuidas te kaasate mitteliikujaid?

See on hea küsimus! Mulle tundub, et me peame kõigepealt inimeste mõtteviisi liikumise kohapealt muutma. Liikumisest saadakse aru väga erinevalt. Mõni peab piisavaks liikumiseks oma igapäevast tööd müüjana, postiljonina, tehasetöölisena ning ei tule selle pealegi, et tegelikult vajab keha ka aeroobset liikumist ning igapäevane palgatööl liikumine ei pruugi olla piisav oma hea füüsilise vormi hoidmiseks. Moodne on lugeda samme, et iga päev saaks 10 000 täis, mõni loeb aga kilomeetreid. Oluline on hoopis inimesteni viia see teadmine, kuidas ja miks liikumine temale hea on ja miks tal seda on vaja. Keegi ei pea liikuma kellegi, veel vähem ministeriumi  või sporditöötaja või õpetaja meeleheaks. Liikumine on inimesele endale vajalik! Siit edasi on  väga oluline rääkida õigest riietumisest sportimisel, jalanõudest, unehügieenist ja täisväärtuslikust toitumisest, mis kõik käivad liikumise ja sportimisega käsikäes.

Mis on need tegevused, mida te erinevatele sihtrühmadele Järvamaal pakute?

Meil on traditsioonid väga olulised ja inimesed ootavad neile armsaks saanud sündmusi. Võib öelda, et järvakad on nii jooksu- kui ka matkausku. Meil on korraldatud juba 44. korda  A. H. Tammsaare rahvamatka, mis kulgeb Järva-Madiselt Vargamäele, üle 40. korra on toimunud Paide-Türi rahvajooks ning tänavu toimus 17. korda rahvamatk Admiral Pitka auks Kaitseliidu eestvedamisel. Väga populaarsed on orienteerumise teisipäevakud, mis alustavad sellel aastal 48. hooaega. Järvamaal toimuvad suusasarjad, petangi, bowlingu, discgolfi, triatloni, suvevolle ja 3×3 tänavakorpalli sarjad. Muidugi ka Järvamaa Järvede Jooksud. Samuti mitmed matkad looduses, rabas ja ratastel. Järva vallas on tore algatus Hundisammude liikumise väljakutse,  kus kogutakse võistu samme. Meil toimub väga palju sündmusi väljas. See on kõigile sobilik ning ei vaja erivarustust ega ka rahalist väljaminekut. Iga inimene saab vastavalt omale sobival  ajal ja tempos liikuda. Kuid samas on meil Järvamaal kõikides omavalitustes suurepärased sportimistingimused spordihallides ja saalides,  ka on olemas kaasaegsed jõusaalid, staadionid ja kaks ujulat.

Paide Linnameeskonna eesvedamisel eakate kõnnijalgpallis osalejad, 2023 

Kui palju te tuginete oma töös teadusele ja kui palju siseveendumusele?

Nii ja naa! Me ei korralda sündmusi üksinda, peame alati suuremas ringis nõu ning arutleme, kuidas ja mida teha. Oluline on jälgida ja tähele panna, millised on trendid, mida Järvamaa inimesed ootavad ning vajavad, ja seda neile pakkuda erineval moel. Igal aastal lisandub meile mõni uus sündmus, tore liikumisväljakutse või kampaania.

Leian, et suuremat tähelepanu peame pöörama lastele ja peredele mõeldud sündmuste korraldamisele. Laste liikumisharjumusi hakatakse kujundama juba lasteaias, kus laps saab vajalikud teadmised liikumise vajalikkusest, kus läbi mängu õpetatakse teda liikuma ja suunatakse arusaamani, et liikumine ongi fun. Väga suur osa peaks olema selles ka lastevanematel, kes innustaksid lapsi liikuma ja lastes liikumisharjumust kujundaksid. Järvamaa mitmed koolid on liitunud projektiga “Sport koolis”, kus kooli esimeses astmes on iga päev liikumistund. See projekt on näidanud, et need lapsed, kes saavad rohkem kehalist koormust, on liikuvamad, osavamad, julgemad kui nende eakaaslased, kellel on vähem liikumistunde nädalas ja kes ei ole füüsilistelt aktiivsed. Sportlik ja liikuv laps on teadlikum ja oskab paremini valida omale spordiala, mida harrastada ja spordiklubi, millega liituda.

Kuidas toimub Järvamaa spordisündmuste rahastamine?

Suures osas toimuvad spordivõistlused osalejatele tasuta või sümboolse tasu – 1-2 eurot –  eest. Veidi suurem tasu on spetsiifilisematel sündmustel, näiteks jooksuüritusel ning siseruumides toimuvatel sündmustel. Ka kohalikud omavalitused toetavad sporti ja erinevaid liikumisharrastusi oma piirkonnas, oma spordiklubisid harrastuspordis aga ka võistlusspordis osalemisel. Meie tegemisi toetab veel Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Mille üle Järvamaal uhkust tunnete?

Meil on palju häid ja tublisid sportlasi, häid tippspordi saavutusi ja medalivõite! Meil on mitmeid väga professionaalseid klubisid, kelle motiveerimist pean hästi oluliseks. Järvamaa on pallimängumaakond – meil on Paide linnameeskond, kes teeb kogukonnas väga head tööd. Võrkpalli ja korvpalli mängivad naised ja mehed. Nagu juba eelpool välja tõin, siis väga olulised on pikkade traditsioonidega sündmused – Paide-Türi Rahvajooks, orienteerumisteisipäevakud, juba kolmkümmend aastat on korraldatud Aravete piirkonnas järvejookse. Järjepidevus on minu meelest hästi oluline ja see hoiab ka kogukondi koos. Aastakümneid toimunud sündmustest võtavad osa pered ja järjest ka uued põlvkonnad – vanaisad-vanaemad tulevad lastelastega koos sportima. See  teeb meele rõõmsaks!

Kellega te teete koostööd, ammutate inspiratsiooni, et muutusi või parimat tulemust saavutada?

Ma jälgin väga suure huviga, mida kolleegid teistes maakondades teevad. Samuti käime teiste maakondade spordijuhtidega koos, et kogemusi vahetada. Samuti oleme käinud väisriikides – Sloveenias, Islandil, Austrias, Soomes – parimaid praktikaid uurimas, et veelgi paremini siin  spordielu korraldada. Maakonnas on mitmeid sporditöötajaid, kellel on head ideed ja mõtted, kuidas parimaid sündmusi korraldada. Tähtis on ka loomulikult võistluste kvaliteet. Üksi teha kõike on keeruline, koostöös peitub jõud. Alati on ikka hea avatud meelte ja silmadega ringi käia, kolleegidega ideid jagada ja parimad teadmised realiseerida.

Järvamaa liikumisseminar Paides 16.02.24

Milline on tüüpiline Järvamaa liikuja?

Lapsed ja noored on meil hästi tublid liikujad ning naised ja mehed alates 40. eluaastast on leidnud tagasi tee spordi ja liikumise juurde. Järvakas on visa ning jonnakas ja proovib ekstreemsusi. Taliujumine või talisuplus on meie maakonnas näiteks väga populaarne. Discgolfi harrastatakse meil samuti palju. Järvamaa ja Paide rahvas on näiteks Paide linnameeskonna saavutuste toel tugevalt jalgpalliusku. Mängudele käib kaasa elamas sadu inimesi ja ka see on ju omamoodi liikumisharrastus – tähis on ju kodust välja tulemine ja emotsionaalne kaasaelamine! Türi piirkonna rahva hulgas on jällegi kergejõustik, jooksmine, orienteerumine ja võrkpall hästi popid. Tegeletakse väga paljude aladega ning, mis on positiivne, ka väga edukalt! Oluline on positiivne mõtteviis ja iseenda tahe olla aktiivne.

Järva-Jaani järvejooks, 2023

Fotod: Järvamaa Spordiliit